Ettevõtetele on hullem möödas

Kirjutasime kolmapäeval, et kiire palgatõus jätkub ka järgmisel aastal, ulatudes kohati isegi 30 protsendini. Selle aasta esimeses kvartalis kasvas Eestis brutokuupalk mullu sama perioodiga võrreldes 20 protsenti, ulatudes 10 322 kroonini.

Äripäev leiab siiski, et hirmutavas palgarallis on näha esimesi jahtumise märke ning hullem võib ettevõtete jaoks möödas olla.

Esiteks saadavad mitmed ettevõtjad üle hulga aja lohutavaid signaale, et kõige suurem tööjõupuudus on leevenemas. Üheks positiivseks muutuseks on see, et välismaale tööle läinud on hakanud tasapisi koju tagasi tulema. Eesti Panga andmeil kasvas hõive mullu 6-7 protsenti ja seda peamiselt just tööturule naasnute toel.

Märgitud 30protsendilist palgatõusu võivad oodata peamiselt tippspetsialistid, mitte madalama kvalifikatsiooniga töötajad. Näiteks Elcoteqis oli keskmine palgatõus tänavu esimesel poolaastal 15 protsenti.

Olukorda parandab ka see, et tööstusettevõtted, nagu näiteks seesama Elcoteq, on hakanud palgapoliitikat rohkem tööviljakuse kasvuga siduma. Seega palgad küll tõusevad, kuid tõus on seotud suuresti sellega, kui palju kasvab seejuures ühe või teise töötaja panus. See muidugi annab tõuke tootlikkuse tõusuks, mis ongi tegelikult kõige tähtsam.

Palgad võivad tõusta kas või 100 protsenti - kuni tootlikkus samas tempos järgneb, pole katki midagi. Seda nimetatakse vaid väärtusahelas ülespoole ronimiseks ja see pole mitte ainult loomulik, vaid ka soovitatav. Samamoodi nagu laenukoormuse kasvust pole hullu midagi, kui sellega koos kerkivad ka säästud.

Eestis, tõsi küll, on sellega lood veidi pahasti. Rahandusministeeriumi andmeil kiirenes tootlikkuse kasv töötaja kohta esimeses kvartalis eelmise aasta 4,7 protsendilt 7,8ni. Kuid tööviljakuse kasv jääb endiselt pea kahekordselt maha palkade reaalkasvust.

Ettevõtted on investeerinud tehnoloogiasse, mis on tootmiskulusid langetanud ja peaks hakkama ennast tagasi tootma. Eesti Pank märgib hiljutises majandusprognoosis, et töötlevas tööstuses, mida võib pidada eksportiva sektori lipulaevaks, jätkus mullu kiire kasv tänu tööjõu tootlikkuse paranemisele.

Teisalt sunnib palgakasv ettevõtteid töötajatesse panustama, et mitte kanda kulusid, mis tekivad uute inimeste palkamisel ja väljaõppel. Teisipäeval kirjutas Eesti Päevaleht, et palgakasv on ettevõtetes tulnud suuresti just vanemate olijate arvelt, sest uusi töötajaid seniste palgaliste sissetulekuga niisama lihtsalt ei peibuta. Ettevõtetel on siin suuri võimalusi ühelt poolt vanemaid olijaid õiglaselt tasustada ja teisalt ülesostmise kulusid kokku hoida.

Autor: ÄP