Neljapäev 19. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Euro nihkub silma piiri taha

Lemmi Kann 24. august 2007, 00:00

"Ma ei hakkagi siin selles küsimuses üldse soolapuhumisega tegelema. Loomulikult on euroga liitumiseks vajalike kriteeriumide täitmine raske," kinnitas Padar.

Viimasel ajal on mitmed poliitikud ja arvamusliidrid visanud õhku eesmärgi liituda euroga aastal 2011. Veel aprillis kritiseeris Eesti Panga president Andres Lipstok valitsust loiduse eest euroga liitumisel. Nüüd on sellest tärminist taandutud. "Tugeva majanduspoliitika jätkumisel ei mõjuta euro edasilükkumine mõne aasta võrra Eesti majanduse usaldusväärsust," märkis Lipstok.

Padar kinnitas, et inflatsioonikriteeriumide täitmiseks aastaks 2011 tehakse parim, kiirustada ei tasu ning nii poliitikud kui ka spetsialistid vaatavad sellele tärminile väga kaine pilguga. "Ma ei taha üles kütta euroeufooriat, mis oli eelmises plaanis, kus oli euroga liitumise aastaks 2007. Kas see toimub aasta varem või hiljem, ei ole tähtis," märkis rahandusminister.

Hansapank Eesti juhi Priit Põldoja sõnul on väga hea, et rahandusministeeriumi prognoosis on majanduskasvu võrreldes kevadega kärbitud, kuid tema hinnangul kajastatakse olukorda siiski veel liiga optimistlikult. "See võib põhjustada hoopis suuremaid valitsuse kulutusi ja tõugata inflatsiooni tagant," nentis Põldoja.

Rahandusministri hinnangul pole mustaks stsenaariumiks mingit põhjust ning prognoosis väljapakutu on realistlik.

Põldoja viitas ka sellele, et prognoosist ei ole näha kõige olulisemat - mida teeb valitsus inflatsiooni ohjamiseks.

Padar möönis, et Eesti liberaalses majanduskeskkonnas on valitsusel inflatsiooni piiramiseks üsna vähe hoobasid, kuid kindlasti ei tohi riik oma eelarvepoliitikaga siseturgu üles kütta. Ta avaldas lootust, et suurendatakse reserve ja eelarve ülejääki ning jätkatakse euroga liitumise kursil.

"Ma usun, et mina saan olla see rahandusminister - kui selle valitsuse eluiga 2011. aastani kestab -, kes eeldatavasti saab ütelda, millal euro tuleb," sõnas Padar.

Eesti on liiga väike riik, kes sõltub majanduslikus mõttes palju välismaailmast. Kui Eesti (rahasüsteem - toim.) peab

ainult iseendale toetuma, on meil väga palju suurem risk, et süsteem saab dramaatilise ðoki. Aga kui nii väike riik suudab euroga liituda, väheneb see risk järsult. Seega on ka välisinvestorite risk Eestisse investeerida märgatavalt väiksem.

Euroga liitumine oleks välisinvestoritele väga suur pluss. Siiski välisinvestorid ei eelda euroga kiiret liitumist. Väga vähesed välisinvestorid arvavad, et Eesti suudab euroga lähiaegadel liituda.

Euroga liitumine praeguste arengute valguses on väga keeruline. Väga raske on näha, et me lähiperspektiivis ilma negatiivsete hinnaðokkideta saavutaksime inflatsioonitaseme, mis on allpool euroliidu keskmist.

Teine versioon, kui meie majanduskasv aeglustuks tugevamalt, kui me praegu eeldame, mis tooks kaasa ka kiirema inflatsiooni languse, siis on küsimus, kuidas seda hinna stabiilsuse seisukohast hinnata.

Valitsus peaks oma eelarve koostamisel lähtuma pikaajalistest prioriteetidest, kuhu raha panna.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing