Vana hea koolimüts au sees

Gustav Adolfi Gümnaasiumi asutamisest kuni aastani 1834 ei olnud õpilastel ühtset vormiriietust. 1834. aastal kandis kool Tallinna kubermangugümnaasiumi nime ja tuli käsk kohustuslikule vormile: sõjaväelise lõikega kuub ja punase äärega müts. See riietus oli ebapraktiline. Järk-järgult vormist loobuti.

1880. aastatel, kui kool kandis nime Tallinna Keiser Nikolai I Gümnaasium, tuli korraldus kogu Venemaal kehtiva vormiriietuse sisseseadmiseks. Must püstkraega vormikuub, mille peale käis must läikiv rihm. Rihma metallpandlal oli keiser Nikolai I monogramm. Vormiülikonna juurde kuulus sinine vormimüts. Ainult suurte külmadega võis kanda kõrvikmütsi.

1920. aastate alguses toimus kooli sisekorra väljakujundamine ja siis tutvustas direktor vanematele uut koolimütsikavandit (praeguse eelkäija). 1923. aastal tehti selle kandmine õpilastele kohustuslikuks. Kui kooli inspektor või õpetaja märkas õpilast tänaval vormimütsita, tuli sellest aru anda. Kuid müts oli poistel auasi. Õpilaste riietus suudeti ühtlustada alles 1930. aastatel. 1991. aastal anti koolile taas Gustav Adolfi Gümnaasiumi nimi, tagasi saadi lipp ja asuti taastama ka vanu traditsioone, mille hulka käib kindlasti meie koolimüts.

Meie koolimütsi kantakse auga kõikidel kooli pidulikel üritustel, mingit nurinat pole küll kuulnud.

Tallinna Inglise Kolledžis on koolimüts kasutusel olnud sellest ajast peale, kui muutsime kooli nime - see oli 1995. aastal. Sel ajal töötasimegi välja kogu oma kooli sümboolika, sealhulgas ka koolimütsi. Esimene müts oli barett ning see sai oma väljanägemise konkursi alusel. See töötati välja koostöös erinevate disainerite ja kunstnikega ning mütsi kavandi tegi Liivia Leškin.

Praegune tekkel kasvas hiljem välja kooli värvidest ja logost. Leian, et koolimüts on meie kooli jaoks kindlasti sama oluline kui iga asutuse jaoks tema sümboolika. Kahtlemata lisab see koolile ühtsus- ja kokkukuuluvustunnet.

Westholmi Gümnaasiumis on koolimütsi traditsioon äärmiselt pikk, see sai alguse juba aastal 1923. Aastate jooksul on mütsi välimus püsinud peaaegu muutumatuna, ainult väikesi elemente on juurde tulnud. Mütsi värviks valisime kirsipunase, sama värvi on ka meie kooli lipp. Tammeoksakesed ja paar tõru on need, mis sümboliseerivad järjepidevust ja teadmisi. Pooldan mütsi olemasolu igal juhul, sest ühtsusetunne peab koolil ju olema ja koolimütsi traditsioon on selleks päris hea võimalus. Väga südantsoojendav on linnas näha meie mütsiga lapsi. Algklasside lapsed kannavad seda heameelega.

Viimased kümme aastat on ka Tallinna 21. Koolil olnud oma müts. See on valmistatud mustast puuvillasametist, mille alläärt kaunistab 0,5 cm laiune kuldne pael. Mütsi nokk on mustast plastikust ja selle kohale on tikitud kuldse niidiga rooma number XXI. Mütsi rummul on aga kullaga tikitud kooli logo. Kavandi autor oli meie õpilane Jan Garšnek. Üldiselt kantakse koolimütsi hea meelega, eriti muidugi just kooliga seotud üritustel. Tänavapildis on põhilisteks kandjateks siiski pigem algklasside lapsed kui suuremad.

Ise pean koolimütsi kahtlemata väga oluliseks, see on justkui kooli visiitkaart.

Audentese Erakooli koolimüts disainiti kohe esimesel kooliaastal, 1995. Kuna tegemist oli ainult 1. klassi lastega, siis oli ka müts lastepärasem - nimelt punase tutiga barett. Nelja aasta pärast, kui esimesed lapsed lõpetasid algkooli ehk neljanda klassi, said nad Audentese logoga tekli. Tänaseks on meil tekli kandmise õigus alates 1. klassist. Esimese koolimütsi mõtles välja kooli omanik Tea Varrak, tekli puhul aga kasutati disainerite abi. Koolimüts kannab minu arvates edasi kooli ühtekuuluvustunnet ja on seetõttu oluline sümbol õpilasele - kuulub just sellesse kooli.

Meie koolis on olnud aegu, kus oleme teinud teatud perioodil koolimütsi kohustuslikuks ja seda ka kontrollinud. Kuna aga asi läks absurdini, siis praegu on mütsi kandmine vabatahtlik. Tore oleks, kui seda kommet aitaksid lastel hoida ka vanemad, eriti vanemas astmes.

Paraku on meil kaasas oma kooliaegsed positiivsed ja negatiivsed tunded kohustusliku koolimütsiga. Algkoolilapsed kannavad koolimütsi üsna hea meelega.

Meie koolimüts on kaunist rukkilillesinist värvi ning mäletan, et esialgu oli sobiva riide leidmisega üsna suuri raskusi - ei leidnud kuidagi seda õiget materjali. Mütsi ääres on valge triip, müts on musta nokaga.

Kahtlemata on igasugune koolisümboolika ühtsustunde loomisel äärmiselt olulise tähtsusega. Meil on olnud koolimüts olemas tegelikult juba peaaegu kooli loomisest saadik, ent oma praeguse näo sai see 1990. aastate alguses.

Üsna kaua ei olnud see õpilaste seas kuigi populaarne, ent paar viimast aastat on nad seda järjest meelsamini hakanud kandma, seda eriti aktustel ja igasugustel kooliüritustel.

Me pole koolimütsi kandmist kunagi kohustuslikuks teinud ja seepärast on eriti tore näha, kui lapsed selle vabatahtlikult pähe panevad.