Lipstok: lisaraha tuleb tallele panna

Värske rahandusministeeriumi prognoosi järgi laekub tänavu riigieelarvesse ligi seitse miljardit krooni lisaraha võrreldes kinnitatud eelarvega. Sellest kaheksandiku ehk omakorda ligi miljardi krooni kulutamist ei pea peaminister Andrus Ansip paljuks.

"Mingisused muudatused tuleb tänavuses eelarves teha, see on selge. Me ei saa lisatulude ees silmi kinni panna," rääkis Ansip. Näiteks võiks peaministri sõnul osa ülelaekumistest saadud tulu kasutada politseile vajaliku uue tehnika soetamiseks.

Ansip lisas, et suure ülejäägiga eelarve planeerimine pole mõistlik. "Oluline on see, millise ülejäägi me lõpuks saavutame, mitte see, et me võimalikult suurt ülejääki planeeriksime," selgitas peaminister.

Tänavu jääb valitsussektori ülejääk võrreldes mullusega samasse suurusjärku ning ulatub prognoosi kohaselt 3,4 protsendini SKPst ehk 8,2 miljardi kroonini. Samas pole prognoosis arvestatud võimaliku lisaeelarve tegemise või eelarve muutmisega.

Järgmiseks aastaks planeerib valitsus Ansipi sõnul eelarve ülejäägiks umbes 1,3 protsenti SKPst, mida on aga analüütikute sõnul liiga vähe.

SEB Eesti Ühispanga analüütiku Hardo Pajula sõnul ei tohiks lähiaastatel majanduse kasvutempot silmas pidades eelarve ülejääk praegusest umbes 4 protsendist oluliselt väiksem olla.

"Praeguses olukorras on eelarve ülejääk väga oluline, sest halbade tegurite kokkulangemise korral võib majanduse jahtumine juhtuda oodatust palju kiiremini. Kümmekond aastat tagasi liikus üldvalitsuse eelarve 1997. aasta 2protsendilisest ülejäägist kahe aasta jooksul peaaegu 4protsendilisse puudujääki," tõi Pajula näite.

Eesti Panga president Andres Lipstok peab lähiaastatel oluliseks vähemalt 2protsendilise ülejäägiga eelarve planeerimist. Lipstok andis mõista, et rahandusministeeriumi prognoos võib olla liiga optimistlik.

"Majanduse langusfaasis peaks valitsus olema valmis ka kulusid kärpima, kui praegune prognoos liiga optimistlikuks osutub." Lisaks valitsuse kulutustele tundis Lipstok muret liiga kiire palgakasvu ja sellest tuleneva inflatsioonisurve pärast. "Seetõttu on eriti oluline, et valitsus omalt poolt sisetarbimist ei õhutaks ja kõik lisamiljonid säästaks," nentis Lipstok.