Kinnisvara hinnatõusul pidur peal

Eramajade ja kruntide turul on tänavu jaanuarist alates pakkumiste arv järjest suurenenud. Eelkõige on selle põhjuseks hindade kiire tõus, mis eelmise aasta lõpuks ja selle aasta alguseks (sõltuvalt piirkonnast) saavutas kõrgtaseme.

Samas tulid uued pakkumised 2007. aasta I kvartalis ikkagi müüki üha kõrgemate hindadega, kuid järjest vähem ostjaid said selliste hindadega kinnisvara endale soetada.

Tavaliselt ongi eramute ja kruntide turg aasta alguses rahulikum ning aktiviseerumine toimub kevadel, koos soojade ilmade saabumisega. Märtsi lõpus, aprilli alguses hakkas turul aktiivsem periood ning tehingud toimusid enamasti küsitud hindadega või toimus sümboolne kauplemine, kus allahindlust tehti umbes paari protsendi jagu.

Objektid, mis olid teistest 3-5% madalama hinnaga või eksklusiivsemad, leidsid kiiresti ostjad. Enamik tehinguid tehti eramutega. Kuna paljud eramute müüjad kasutasid pankade pakutavat koduvahetuslaenu ja neil olid uued elamised juba soetatud, alustati müüki reaalsema hinnaga ning oldi ka ostjate pakkumiste suhtes paindlikumad, kui olid näiteks kruntide müüjad.

Kruntide põhjendamatult kõrged hinnad, mis Tallinnas olid alates kolmest miljonist ja lähiümbruses

1,8-2 miljonit, ning pankade karmim laenupoliitika, hoidis kruntide müügi paigal. Tehingud toimusid eksklusiivsete mereäärsete kõrghaljastatud kruntidega, mille hind ei ole ka praeguses langusperioodis muutunud.

Langustrendi suunas hakkas turg liikuma aprilli lõpus, millele järgnes väga vaikne maikuu. Suve hakul enne jaanipäeva toimus veel hetkeks aktiivsem kauplemine, kuid koos suve saabumisega see rauges. Loomulikult on hindade langusele turul kaasa aidanud ka ajakirjandus, mis juba paar aastat on kuulutanud, nagu tuleks kohe-kohe kinnisvaraturul krahh. See ei ole krahh, kui turg rahuneb, hinnad stabiliseeruvad ning ostuotsust ei pea tegema hetkega. Samuti on turult kadunud spekulandid, kellega varasemalt kodu ostmisel konkureerima pidi.

Turul on olukord, kus ostjad ootavad sügist, sest levinud on arusaam, et siis saabub selgus, kas hinnad langevad veel või jäävad püsima. Aasta algusega võrreldes on hinnad langenud majadel 10% ja kruntidel 10-20%.

Tallinnas on siiski ikka veel raske leida krunti, mis maksaks alla kolme miljoni krooni, kuid lähiümbruse nõutumates piirkondades on võimalik juba 1,3-1,5 miljoni krooniga krunt soetada.

Üksikute objektide puhul on hinda isegi veel rohkem langetatud, kuna müügiga on mingil põhjusel kiire. Mereäärsete kruntide hinnad siiski pigem tasapisi tõusevad. Kõige paremini müüvad majad, kuhu saab kohe sisse kolida, ja arendustest täislahendusega pakkumised.

Samuti on täislahendus (kommunikatsioonid, kõvakattega teed, tänavavalgustus) oluline kruntide juures. Määrav on nii asukoht kui ka hind, kuid pigem makstakse veidi rohkem parema asukoha ning kvaliteedi eest.

Väljaspool Tallinna ja Harjumaad väiksemates maakonnakeskustes ja nende lähistel ei ole kruntide ega eramute hinnalangust veel märgata. Jätkuvalt püsib sealsete linnasiseste kruntide ja eramute vastu suur nõudlus, kuid peamiseks takistuseks on paljudes kohtades vähene pakkumine, aga ka müüjate liigkõrged hinnaootused.

Tulevikus võib oodata müügihindade alanemist, kuid kuna tehinguhinnad on ka siiani olnud madalamal tasemel kui müügihinnad, siis tehinguhindades langust ei prognoosi.

Uusi krundi- ja eramuarendusprojekte on nii mõnegi väiksema linna lähistel juba piisavalt. Näiteks Viljandis ja selle lähistel on pakkumises ning planeerimisel mitu uut krundi- ja eramuarendusprojekti ning nende realiseerumisel on turg küllastumas, mistõttu tagab projekti edu hea asukoht, läbimõeldus, kompaktsus ning kvaliteet.

Sügise saabudes võib oodata rohkem ostuotsuseid, kuna inimesed ei saa lõputult kodu soetamist edasi lükata ja turul on palju ahvatlevaid pakkumisi, mille hind võib juba õige pea olla jällegi kõrgem.

Üle Eesti on kasvanud huvi vanade talukohtade vastu. Oluline on kas mere või järve lähedus või siis lihtsalt looduskaunis asukoht.

Privaatseid puhkekohti, suvemaju otsitakse palju ning selles osas võib prognoosida vaikset, aga kindlat hinnatõusu.

Krundi puhul piisab suurusest kuni üks hektar, kuid võimalusel eelistatakse suuremaid krunte.

Müügiprotsess on kiirem ja tulutoovam kinnistutel, kus ka mõni renoveerimispotentsiaaliga vana palkhoone veel püsti seisab.

Maamajade hinnavahemik on väljaspool Harjumaad keskmiselt vahemikus 500 000-1 000 000 krooni.

Täheldada võib ka suurenenud huvi suvilate soetamise vastu.

Autor: Claire Pullinen