Ehitushinna kasv tõstab eluasemete hinda

Anne Oja 11. september 2007, 00:00

"Vastus sellele (kas Balti riikide kinnisvara on praegu üle hinnatud või liiga odav - toim.) on väga lihtne: kinnisvara pole üle hinnatud," ütles kiirelt kasvava Leedu kinnisvaraarendaja Sklypas tegevdirektor Vytautas Jonas Lapienis. "Pole võimalust, et hinnad lähevad alla. Nii maa hind, ehituse hind, maksud kui ka intressid kasvavad."

Kinnisvaraärimehed kinnitasid nagu ühest suust, et nõudlus uute elupindade järele ei kao kunagi, kuna inimesed peavad endiselt kuskil elama, nad abielluvad ja lahutavad, eriti lahutavad, ja see on vesi arendajate veskile.

Näiteks Riia vajaks ärimeeste arvates igal aastal 8000-9000 korterit, Tallinn 4000 korterit. "Küsimus pole aga selles, kui palju kortereid vajatakse, vaid kui palju tahavad inimesed neid osta," kommenteeris Arco Vara tegevdirektor Viljar Arakas.

Arakas tõdes, et Saksamaal on kinnisvara teatud mõttes odavam kui Balti riikides ja Skandinaavias, kuna meie palgad on sealsetest sissetulekutest madalamad.

Lätis suudavad kinnisvara hinnatõusule järele jõuda vaid väheste inimeste sissetulekud. Sageli pole needki legaalsed, samas ei anna pangad eluaseme ostmiseks enam laenu.

"Kui eelmisel aastal rääkisime, et taksojuhid ja koduperenaised arendavad kinnisvara, siis seda enam ei ole. Pank vaatab väga hoolikalt, kellele laenu annab," ütles CityPro tegevjuht Hindrek Leppsalu. "Järele jääb 10-15 suuremat kinnisvaraarendajat."

Leppsalu sõnul näitab pankadele ohtu see, kui korterelamud on projekteeritud algselt äri- või kaubanduspindadeks mõeldud kinnistule.

Lapienis rääkis eelseisvatest aastatest: "Siinsete ehitajate palgad kasvavad Saksamaa tasemeni ja see on meie jaoks probleem. Halb ja samas hea muutus on see, et kehvemad arendajad ei saa enam kuskilt laenu."

Arakas ütles: "Meie näeme trendi, et korterite keskmine ruutmeetrite arv suureneb. Ostjad tahavad paremat kvaliteeti."

Kinnisvaragrupi Realia Group tegevdirektor Risto Kyhälä lisas, et Soomes tahavad arendajad ehitada suuri kortereid, kuna neid on lihtsam teha, kuid samas nõuavad inimesed kõige enam 70-77ruutmeetriseid kortereid.

Leedu ühe juhtiva kinnisvaraarendaja inRed tegevdirektori Tomas Bucase sõnul kehtib uusehituste puhul trend, et nende kvaliteet on väga kehv.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing