Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Võtkem eeskuju Brasiiliast

Ahto Oja 11. september 2007, 00:00

Brasiilial omab enda jaoks selget sihti bioenergeetikale. Esimene bioetanooliga sõitev auto oli neil kasutusel juba aastal 1979. Brasiilia üldises energiabilansis moodustavad taastuvad energiaallikad 44%. Hüdroenergia katab 14%, puit 13%, suhkruroog 14% ja teised taastuvenergia allikad 3%.

Naftasaadused moodustavad energiabilansist ca 40%, gaas 9%, kivisüsi 6% ja uraanil põhinev energia 1%. Brasiilial on pikk suhkruroo kasvatamise kogemus, praegu on suhkruroost etanooli tootmine koondunud 235 tootmisüksusega Kesk- ja Lõuna-Brasiiliasse.

1970. aastate algul, enne naftakriisi, importis Brasiilia 80% oma energia-andjatest, koguväärtuses 600 mln Ameerika dollarit. See kuivas aga pärast naftakriisi 22 mln dollari peale kokku. Siis käivitus ulatuslik omamaisel toormel põhinev etanooli tootmine. 1979. a alustati etanooliautode masstootmist. Kodumaise bioenergia eduka tootmise eelduseks oli valitsuse pühendumus, koostöö suhkruroo kasvatajatega, energia- ja autotootjatega.

Maailma etanoolitoodangust andis Brasiilia 2005. aastal 34%, jäädes USAst maha ainult 1%. (Teised suured etanoolitootjad on Hiina 8%, India 4%, Prantsusmaa ja Venemaa 2%.)

Tänaseks on Brasiilias välja töötatud agroenergia plaan bioetanooli ja biodiisli tootmiseks, põllumajandusjäätmete kasutamiseks ning energiametsade kasvatamiseks. Seadusandlus toetab bioenergia müüki: aastatel 2005-2007 on 2% biodiislit lubatud segada tavalise diisliga, aastatel 2008-2012 on 2% biodiisli lisamine tavadiislile kohustuslik ja aastast 2013 on kohustuslik lisada 5% biodiislit. Biodiisli toormena kasutatakse riitsinust, sojauba, päevalille- ja puuvillaseemneid, palmiõli ning maapähkleid.

Eestile annaks kohustusliku bioetanooli ja biodiisli tavakütusele lisamise nõude sisseviimine investoritele ning pankadele kindlust bioenergia tehastesse investeerimiseks. Mõtteainet seaduseandjatele - suhkrupeet pole isegi tehniliste kultuuride nimekirjas.

Kas Eesti jääb bioenergeetika arengus sabas sörkima või usume teadlaste juttu, et Eesti võib taastuv- ja sealhulgas bioenergeetiliselt olla isemajandav, jätkusuutlik, süsinikuneutraalne ja tuumavaba?

Artiklis on kasutatud Stockholmis toimunud Põhjamaade bioenergia konverentsi Semida Silveira ettekannet "Brazil - key counterpart for bioenergy business."

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing