Olari Taal reanimeerib ühiskondlikku lepet

Taali sõnul kuluvad Eesti Koostöö Koja autoriteetsed ja objektiivsed seisukohad poliitiliste otsuste tegemisel hädasti ära. "Meie poliitikutel ikka juhtub väga tihti niimoodi, et otsuste tegemisel hakkavad mängima emotsioonid või siis soov mõnele teisele erakonnale ära teha," rääkis Res Publica üks asutajaid ning suurrahastajaid Taal, kelle president Toomas Hendrik Ilves isiklikult sihtasutuse nõukogusse kutsus.

Ühiskondliku Leppe Sihtasutuse uus nõukogu teatas eile nii nime kui ka ühiskondliku leppe eesmärkide, sihtasutuse struktuuri ja juhtimise muutusest ning oma kavatsusest Eesti ühiskonna elukvaliteedi teemadel senisest häälekamalt kaasa rääkida. Nii Eesti Koostöö Koja juhatuse esimees Peep Mühls kui ka Taal nentisid, et selles tegevuses on vaja kamaluga missioonitunnet ja ka lausa sinisilmset idealismi, kuna poliitikud on varem konkurentsi peljates nii mõnelegi sihtasutuse mõttele vastu töötanud ning vaikselt pihku muigajaid leidub tänagi.

"See sihtasutus ei saa hakata konkureerima teise sihtasutusega, mis asub Toompeal, sest neil on sada korda suurem eelarve, mida laiali jagada," rahustas Taal riigikogulasi. Ta lisas, et EKK ei pretendeeri esindusfunktsioonile, samuti pole neil rahvamandaati, mille alusel poliitikud riigikogus istuvad.

EKK nõukogu vastne esimees Ain-Elmar Kaasik meenutas Prantsuse revolutsiooni loosungit "Vabadus, vendlus, võrdsus", mis toimib vaid siis, kui kõik kolm on omavahel tasakaalus. "Eestis see paraku nii ei ole. Vabadust on meil rohkem kui vendlust ja võrdsust," nentis Kaasik. Ta möönis, et EKK ei saa küll ühiskonnale olulistes asjades otsustaja rollis olla, kuid EKK liikmed tahavad poliitikutele anda objektiivset infot, mille põhjal neid otsuseid teha.

Mühls märkis, et vaatamata Eesti majanduslikule edule pole mitmes valdkonnas paranemist märgata ning kohati on inimeste elukvaliteet teinud vähikäiku, eelkõige pidas ta silmas keskmist eluiga ning kahte jalga lonkavat haridus- ja integratsioonipoliitikat. "Me näemegi oma ülesandena hoida selliseid teemasid sotsiaalses debatis üleval, mis täna päevapoliitiliselt erakondadele huvitavad ei tundu," ütles Mühls.

Oktoobris kogunev 60 organisatsiooni esindajatest koosnev üldkoosolek kavatseb paika panna ettepanekud, mis esitatakse riigikogule kevadel. "See, kas, kui palju ja kuidas poliitikud nendega arvestavad, näitab, kui oluliseks peetakse kodanike ühiskonna häält," ütles Mühls.