Tahmane nina käib ameti juurde

Kell kaheksa hommikul alustasin koos staažika meistri Juhan Räniga tööpäeva. Tõmbasin kiirelt selga ametivormi, mis paras meetri ja üheksakümne sentimeetri pikkusele meesterahvale, sidusin käised paeltega kinni, käärisin püksisääred üles ja sammusin kolleegi kõrval tööplatsile.

Uudishimu ei lasknud mul jätta enne kaminate kallale asumist küsimata, kui tihti elevil linnakodanikud kuuest ja kuldsetest nööpidest kinni käivad haaramas.

"Oi, seda tuleb ikka väga tihti ette," lausus Räni naeratades. Tõsi ta on, et niiti ja nõela peavad selle ameti oskajad teistest meistrimeestest tihemini käes hoidma.

Sellest andis tunnistust ka kuuekandjate plejaadi nutikas lahendus, mis näputöövaeva mõnevõrra leevendama peaks - nimelt õmblevad nad selle tarbeks teisele poole kuube võtmehoidjarõngaid, mis nööpe nii lihtsalt eest rebida ei lase.

Kripeldavale küsimusele vastus saadud, viskasime kiire pilgu restorani kaminatele.

Juhan Räni kogenud pilk tegi selgeks siibrite ja lõõri seisukorra. Makulatuurihunnikust kaasa haaratud ning põlema süüdatud vana Äripäeva abil kontrollisime hiljem ka kaminate tõmmet.

Peale ülevaatust ja tulekollete olukorra hindamist pugesin musta värvi õnnetoovas vormis kogenud turnija Räni järel läbi väiksest katuseaknast ja alustasin teed korstnate poole.

Ettevaatlike sammudega katuseharja poole tüürides kadus mu silmist viimnegi hommikune unisus, süda tegi oletatavasti paar ekstralööki ja lülitas käima kõrgendatud valvsuse, et vältida plekk-katusel libastumist ja kõnnitee poole lendamist, mida Räni sõnul paaril kolleegil ette on tulnud.

Ka mu elukutselisest korstnapühkijast töökaaslane on libedal plekil enda sõnul korra külili käinud ja hoogsalt katuse ääre poole kimanud, ent õnneks suuremate traumadeta.

Rutakad liigutused, rahmeldamine ja kiirustades tehtud töö olid mu uue ameti juures absoluutselt välistatud.

Katuseharjal õhuakrobaatlikke samme sooritades leidsin, et peale kehva ilma, tasakaaluhoidmise ja ettevaatlikkuse on katustel turnivate meeste ning naiste töös minimaalselt stressi tekitavaid faktoreid. Seetõttu pole ime, et nende kuue nööbid ja naerul nägu kõrges hinnas on.

Korstna otsas seistes alustasin professionaali juhendamisel lõõride puhastamist. Töö oli lihtne ja loogiline - ühte nurka pidi terashari alla, teist nurka pidi üles, ja nii seni, kuni kõik korstna siseküljed harjatud.

Peale kõigi vajalike lõõride ülevaatust heitsime kiirelt pilgu lähikondsetele majadele. Miskit head spetsialisti silm, mis Nõmme, Pelgulinna ja vanalinna majade tulekollete ning korstnate olukorda iga päev kaeb, ei tuvastanud. Paari naaberkorstna seisukorda hindas Räni kehvaks või koguni ohtlikuks.

Minu kogenematu silm kõiki mainitud vigu ja aastakümneid räsida saanud korstnate varisemisohtu tuvastada ei suutnud, ent see-eest jõudsin ligikaudu kahekümne katusel veedetud minuti jooksul nautida miljoni dollari vaadet, mille sarnast ühteltki vaateplatvormilt näha ei saa.

Kui töö katusel lõpetatud, suundusime veel korraks kaminate kallale. Kiire tuleproov tõestas, et mõlemad küttekolded toimivad perfektselt.

Tööülesanded olid sellega lõppenud, ent peeglist enda peegelpilti vaadates pidin tõdema, et minu kui tahmanäo suurem töö seisab veel ees.

Fotod: Andres Haabu