Puuteekraan vajab ostu eel harjutamist

Esimese asjana tuleb puuteekraaniga telefonide testimise järel üle korrata soovitus, et enne sellise seadme ostu hoidke seda veidi käes. Ilma prooviajata võite sattuda õnnetuse otsa, kui konkreetne puuteekraan osutub teie jaoks ebasobivaks.

Hea näide sellisest võimalusest on LG KE850 Prada. Esmakordselt telefoni kätte võttes ja kiiresti menüüd läbi käies ning luksusliku disainiga mobiili võimalustega tutvudes tundus kõik tore. Kui aga veidi hiljem oli vaja hakata sellega esimest SMSi trükkima, osutus tähtede ekraanile saamine ootamatult raskeks.

Nimelt on puuteekraani puhul, eriti kui sellel saab vaid sõrmi kasutada, väga oluline seadme oskus ära tunda, millal, kui palju ja kuhu te vajutada tahate. iPhone saab sellega suurepäraselt hakkama. HTC Touchi menüüd on kohati liiga väikesed, kuid siis aitab kaasas olev pliiats. LG aga pliiatsit ega erilist täpsust ei paku.

Puuteekraaniga telefoni valides on oluline ka protsessori kiirus. Kolme uue mobiili test näitas, et lahjema protsessoriga seade reageeris ekraani puudutamisele aeglasemalt, mis muutis aga selle kasutamise raskemaks. Numbrit valides on tülikas oodata, millal see ekraanile tekib.

iPhone on telefon, mida võib soovitada inimestele, kes tahavad töökindlat sidevahendit ning kaasaskantavat meediakeskust. Juba esimese minuti järel tekib soov seade endale päriseks osta. Kõige võluvam ongi pelgalt selle kasutamine: menüüs liikumine on nauding, kõik operatsioonid toimuvad pea viivituseta.

Imestama paneb iPhone'i puuteekraani tundlikkus. Kasutades sisseehitatud Safari veebilehitsejat, saime viitepuntras alati meid huvitanud lingile pihta. Nii HTC Touchi kui ka LG Prada puhul oli see aga raskendatud.

Samuti on hästi lahendatud nii piltide kui ka veebilehtede suurendusastme muutmine. Selleks tuleb kaks sõrme ekraanile seada ja neid kokku või laiali viies liigub pilt sujuvalt lähemale või kaugemale.

iPhone veenis, et Apple valdab suurepäraselt tootearendust ning nende kunstiks on teha asju, mida on mugav kasutada. Samas tuleb mainida, et kohati on toodud funktsionaalsust ohvriks kasutuslihtsusele ja mugavusele. Tõsi, seadmega saab e-posti loetud, netis surfatud, filmid vaadatud ja muusika kuulatud (see töötab ka iPodina). Siiski pakuks operatsioonisüsteem Windows Mobile rohkem seadistusvõimalusi.

Kui soovite, et teie telefon oleks lihtsalt mugav ning teid ei häiri mõningate omaduste puudumine, siis on iPhone just teile. Euroopasse müügile peaks telefon jõudma aasta lõpus, küll aga juba saab seda USAst tellida.

HTC Touch jääb silma võimalusterohkuse, kerge seadistatavuse ning käepärasusega - ümarate nurkadega telefon on tõeliselt mugava kujuga.

Tõsi, ekraan on sellel küll väiksem kui iPhone'il ning puutetäpsus jätab soovida, kuid selleks on seadmel kaasas osutuspliiats, mille abil saab selle menüüs edukalt liikuda.

Häirivaks osutus siiski, et operatsioonisüsteemiga Windows Mobile 6 pihuarvuti-mobiili menüüd on kohati aeglased, protsessori jõudlusest jääb paraku väheks. Kahjuks on just põhifunktsioon ehk helistamine natuke ebamugav, kuna numbrite valimisel esineb viivitusi.

Hea leiutis on HTC Touchi kiirmenüü, mis avaneb, kui tõmmata näpuga vertikaalselt üle ekraani. Samas horisontaalne tõmme lubab seejärel vahetada sakke (inglise keeles tab). Seega saab vajadusel juhtida seadet ühe käega ja pliiatsit kasutamata. Plussideks on ka MSNi tugi ning võimalus kasutada WiFi levialasid.

HTC Touchi miinusena ilmnes, et kui telefoni USB kaudu arvutist laadida, annab see ikka teateid tühjenevast akust, kuigi akulaetuse märk ekraani ülanurgas näitab laadimist. Samas seinast laadides seda probleemi polnud.

Ka on HTC-l kolmest testitud telefonist kõige raskem SIM-kaarti vahetada. Esiteks pole telefoni käes hoides võimalik aru saada, kuhu SIM käib ning teiseks ei ole ilma terariistata võimalik SIM-kaardi pesa katet avada.

Väljanägemiselt on LG ja luksuskaubatootja Prada koostöös valminud telefon stiilne. Mobiili menüüd on lihtsad, midagi liigset seal pole. Selle poolest sarnaneb LG iPhone'iga. Paraku on aga telefoni võimalusi liialt kärbitud, nii et iPhone'i lähedale LG päris ei jõua.

Kõige halvemini on õnnestunud puuteekraan, millega me ei harjunudki. Soovida jätab täpsus - kohati oli raske õigele nupule või menüüelemendile pihta saada ning ekraanile tuleb mitu korda vajutada, enne kui telefon selle fikseerib.

Kahjuks napib telefonil ka funktsionaalsust. Näiteks on meediapleieris lugude loendite tegemine ning lugude organiseerimine üsna piiratud. Ka viib SMSide seas või fotoarhiivis olles C-klahv ühe taseme võrra tagasi, mitte ei kustuta valitud sõnumit või pilti ära, nagu paljudel teistel telefonidel.

Huvitavalt käib äratuse aktiveerimine, milleks piisab sõrmevajutusest ekraanil oleva analoogkella numbrilaual. LG pressiteates öeldakse, et telefoni mittekasutamisel kaovad selle esikülje helendavad ikoonid, et tuua esile puhast, rikkumata musta välispinda. Jah, ent samamoodi toob see esile ka näpujäljed.

Telefoni USB-toetusega massmälu on võimalik kasutada failide vahetuseks. Ka tuleb LGd kiita küljeklahvide eest, mis pakuvad muuseas kiirligipääsu kaamerale ja MP3-mängijale.