Vike-Freiberga on sunnitud kleite müüma

Harry Tuul 18. september 2007, 00:00

Nii on igatahes maagilisel kuupäeval 07.07.07. ametist lahkunud Läti kahekordsel presidendil Vike-Freibergal plaanis. Tema hiljutine avaldus ametiajal soetatud kostüümid maha müüa on tekitanud üsna suurt furoori.

"Ma kulutasin sõna otseses mõttes kogu palga, et enda eest hoolitseda ja astuda igal hetkel kas või Jaapani keisri ja keisrinna, Inglise kuninganna, kuninganna Beatrixi või mõne teise daami kõrvale… Ma pidasin seda oma kohuseks, esindada Lätit ning olla välimuselt võimalikult veetlev ja korrektne," ütles ta intervjuus Läti raadiole. Alati säravale ja särtsakale naisele läks see aga kalliks maksma ning ametiaja lõpuks oli Vike-Freiberga kapp täis riideid, mida ta kogu elu jooksul ei jõua ära kanda. "Võimalik, et mul tuleb panna need eBay oksjonile müügiks, et raha tagasi saada."

Meeldejääv on kümmet audoktori kraadi omav Vike-Freiberga kindlasti olnud. Kui prantslastele meenub tema šarmantne kuju nüüdseks samuti presidenditooli hüljanud Jacques Chiracile NATO tippkohtumisel Riias sünnipäevatordi kinkimisega, siis eestlasele ehk piirivalve kopteril, maandumas Ärma talu lähedale põllule. Seal külastas Vike-Freiberga eelmise aasta lõpus Eesti vastvalitud presidenti Toomas Hendrik Ilvest.

On kindel, et sel aastal üle pika aja ajakirja Forbes maailma saja mõjukaima naise edetabelist välja jäänud Vike-Freiberga pole pensionile jäänud. Pigem vastupidi, tal on käed-jalad tööd täis, nii et vastuseks Äripäeva palvele kohtuda palus tema assistent kuu või kahe pärast uuesti ühendust võtta.

Kuigi ametlikult on Vike-Freiberga teatanud, et tahab keskenduda teadustööle ja mõelda Euroopa tulevikust, ei piisa sellest kindlasti temasugusele staarile. Talvel seitsmekümnendat sünnipäeva tähistav naine hakkas juba enne presidendiaja lõppu oma tulevikku planeerima. Esimene samm oli ehk pigem sümboolne, kui 15. septembril 2006 esitasid Eesti, Läti ja Leedu Vike-Freiberga ÜRO peasekretäri kandidaadiks, sest oodatult valiti tema asemel organisatsiooni etteotsa endine Lõuna-Korea välisminister Ban Ki-moon.

Veel enne ametiaja lõppu asutas Vike-Freiberga koos abikaasa Imants Freibergsiga konsultatsioonifirma VVF Consulting, mis annab nõu diplomaatia, poliitika ja läbirääkimiste kunstis.

Kuid Vike-Freiberga edulool on ka omad mustad plekid. Sarnaselt teiste poliitikutega pole temagi pääsenud kriitikatulest, mis on seotud korterite ja rahaga. Nii ühtib Vike-Freiberga firma aadress Brivibas 28 ekspresidendi n-ö lahkumispaketiga saadud korteri aadressiga. 234ruutmeetrises korteris tehakse praegu 9 miljoni kroonist remonti, mille käigus lisatakse ruumidele elegantsust punasest puust paneelidega ning käsitsi pähkli- ja tammepuidust valmistatud mööbliga.

Välja tuli ka vana ja Eestiski tuntud, kuid endiselt halvaks pandav komme, mille järgi maksti Vike-Freiberga lahkumisel 22 tema kantselei endisele töötajale preemiat kogusummas 5,4 miljonit krooni, kuid väidetavalt polnud ekspresident sellest teadlik.

Tõrjuda on tulnud ka praeguse presidendi Valdis Zatlersi ütlusi, nagu oleks Vike-Freiberga kulutanud üleliia raha. "Kui ma astusin ametisse, oli presidendi kantselei kassa tõepoolest tühi ja selle võlg oli 80 000 latti eelmise perioodi reisidest. Aga kui ametisse astus härra Zatlers, oli kantseleil kokku 1,5 miljonit latti," ütles ta samas intervjuus.

Välispoliitiliselt alati sõnakas olnud Vike-Freiberga pole ka pärast ametiaja lõppu vait olnud, vaid päästnud häälepaelad valla sisepoliitika kritiseerimiseks.

Ta on korduvalt kinnitanud, et prokuratuuril on andmed osa parteide rahastamiskorra rikkumisest, kuid selle tõendamine seisab prokuratuuri võimekuse taga.

Lähemal kahel aastal Vike-Freiberga poliitikasse naasta ega oma parteid luua ei plaani. Võib-olla veedab ta suure osa oma ajast unistuste maamajas, mille ta soetas Kuldiga rajooni tõenäoliselt oma säästudest, mida 2006. aasta majandusdeklaratsiooni järgi oli ligi 3,2 miljonit krooni ja millest enamik oli hoiul fondides. Ka edaspidi ei peaks ekspresidenti, vaatamata võimalikule kleidimüügile, rahaprobleemid kummitama. Tema pension ületab mitu korda riigi keskmist palka. Kanadast saab ta pensioni 56 000 krooni kuus, millele lisandub pool viimasest ametipalgast ehk 22 460 krooni kuus, kokku 78 460 krooni.

Toomas Lukk, Eesti suursaadik Riias 2002-2006
Vaira Vike-Freiberga tulekuga poliitikasse sai Läti endale väga lugupeetava, sõnaosava ja tulemustele orienteeritud poliitiku. Ta võitis kiiresti Läti rahva sümpaatia ja usalduse, mis saatis teda mõlema ametiaja vältel ning temast pidasid lugu nii ametnikud kui ka poliitikud.

Inimesena on president Freiberga sümpaatne, avatud ja laia silmaringiga. Ta oli suurepärane Läti riigi eestkõneleja, kes töötas palju Läti rahvusvahelise maine tõstmise nimel.

Tema välispoliitiline aktiivsus oli tähelepanuväärne. President Freiberga ametiaega jäävad NATO tippkohtumine Riias, USA presidendi George Bushi visiit, Euroopa Liidu referendum ning Läti astumine Euroopa Liitu ja NATOsse.

Vike-Freiberga oli aldis suhtlema diplomaatilise korpusega, kellega toimusid kaks korda aastas regulaarsed lõunad, kus arutati olulisi välis- ja sisepoliitilisi sündmusi. President ei pidanud paljuks ka välisdiplomaatidega jaanipäeva pidada.

Toomas Hendrik Ilves, Eesti president
Vaira Vike-Freiberga oli presidendina tõeline Läti patrioot, kes julges astuda samme, mida teised pelgasid. Ta tüüris hea riigijuhi ja eduka välispoliitikuna Läti ELi ja NATOsse. Ta on teinud palju ka Eesti ja Leedu heaks, olles rahvusvahelisel rindel mitte üksnes Läti, vaid kõigi kolme Balti riigi eestkõneleja.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing