Annuse ja Lumani ühisarendus toppab

Ralf-Martin Soe 24. september 2007, 00:00

Merko Ehituse ja Nordeconi ühisfirma Unigate alustas eelmisel aastal kuue 5korruselise kortermaja väljaehitamist Tallinna lauluväljaku taga.

Ent firma jõudis rajada vaid osa vundamentidest, misjärel selle aasta jaanuaris prioriteedid muutusid ning arendus pandi määramatuks ajaks seisma.

Veel paari aasta taguste plaanide järgi peaksid esimesed pered juba lauluväljaku taga asuvas elamurajoonis sees elama. Koht on täielik pärl: paikneb mere ja linna suhtes kõrgel (43 meetrit) ning merepoolsetest korteritest näeb Tallinna siluetti.

"Jah, võib küll nii öelda, et omanikel on hetkel prioriteetsemaid projekte käsil. Unigate'i plaan ja soov on arendada meile kuuluval maa-alal lõpuni terviklik kinnisvaraprojekt, millega saame edasi minna siis, kui sealt leitud kaitsealuste taimede küsimus on saanud kõigi jaoks sobiva lahenduse ning ka ülejäänud alale on kehtestatud mõistlik detailplaneering," kommenteeris nii Merko kui ka Eesti Ehituse nimel OÜ Unigate juhatuse liige Tiit Kuusik.

Seega on kuus maja vaid piisk meres - kokku tahetakse välja ehitada 100 000 ruutmeetrit korteripinda. Tõesti, esimeste plaanide järgi taheti 1000 korteriga asula välja ehitada juba 2004. aastaks, aga selle plaani seiskas haruldane taim, mistõttu keskkonnaministeerium peatas kõik liigutused objektil.

Kuid Toomaste tiim ei lasknud tookord taime tõttu veel pead norgu. Samuti tuli vastu keskkonnaminister Villu Reiljan, kelle allkirjaga saatis 2005. aasta viimastel päevadel keskkonnaministeerium Unigate'ile kirja, et aladel, kus taime pole, võib vabalt ehitada. Taime leidub umbes kolmandikul alast.

Samuti lubas Reiljani kiri rajada trasse läbi püsielupaiga (kus paikneb haruldane taim mägi-kadakkaer), kui sadevee- ja kanalisatsioonitrass rajatakse kinnisel meetodil.

Taime tõttu koostati uus arhitektuuriline konkurss. Korterite väljaehitamine lükkus edasi: 2006. aasta juunis esitatud eelmise majandusaasta aruande järgi lootis Unigate esimesed korterid välja ehitada 2007. aastal. Edasi plaaniti minna 550 korteriga.

Arhitektuurilise konkursi võitis arhitekt Ilmar Klammer, kelle sõnul saadi lahenduseks kuni 20korruselised tornmajad, mis säilitas eelmise detailplaneeringu ehitusmahu - 100 000 ruutmeetrit.

16-20korruselised tornmajad plaaniti välisringi. Siseringi sooviti ehitada lasteaed, teeninduspinnad ja 5korruselised kortermajad.

"Minu teada asi seisab. Mis edasi saab, pole veel otsustatud," sõnas Klammer. Mehega võetakse ühendust siis, kui tuleb otsus projektiga edasi minna.

Aladel, kus haruldast taime ei leidu, kehtib osaliselt vana, 1998. aasta detailplaneering, mille osas Tallinna linnavalitsus andis ehitusloa ehitada kuus viiekorruselist korrusmaja. Selle realiseerimine aga seisab.

Tallinna linnavalitsuses Lasnamäe ja Pirita planeeringutega tegeleva Mari Heinsoo sõnul pole Unigate linnavalitsusele uut detailplaneeringut esitatud. Varsti võtab linn vastu ka tee-ehitus projekti, mis sai jaanuaris algatatud selleks, et luua parem ühendus Paekalda elamurajooniga.

Kui Paekaldalt poleks leitud Eestis väga haruldast taime, elaks seal praegu juba 1000 peret.

Elurajooni kavandamine sai alguse juba 1990. aastate esimesel poolel. 1998. aastal kehtestas linnavolikogu tollase nimega Lahekalda elamukvartali detailplaneeringu.

Merko Ehitus ja EE Grupp ostsid Maarjamäe klindil Paekaldal asuvad kinnistud 2002. aasta suvel ASilt Lahekallas, mis plaanis rajada sinna elurajooni, kuid jäi selle ehitamisega hätta.

Hind, millega krunt osteti, jäeti enda teada. 2002. aastal plaaniti 17hektarilise projekti maksumuseks umbes miljard krooni. Merko Ehitus ja EE Grupp panid plaanitavale elurajoonile nimeks Paekalda.

2005. aastal ilmnes, et Tallinna lahest umbes 400 meetri kaugusele jääv Maarjamäe klint on Eestis ainuke koht, kus kasvab üldjuhul vaid põhjapoolkera arktilises vöötmes esinev mägi-kadakkaer. Taim peatas kehtiva detailplaneeringu.

Riik on kohustatud välja vahetama 1/3 maast, kus kasvab haruldane taim. Aga maadevahetusel on tänasel päeval halb maik man.

Kas kahel suurel ehitusfirmal on kerge koostööd teha, kui ollakse samal ajal ka konkurendid?

Merkoga koos on ennegi suuri asju tehtud või pakutud. Kas see lihtne on? Maailmas on kindlasti ka lihtsamaid asju, aga kus on öeldud, et asjad peavad elus ja äris lihtsalt käima?

Kas Teie arvates on arendusprojekti seiskumine põhjendatud või tuleks detailplaneeringu arendamisega lõpuni minna?

Ei viibi praegu Eestis, aga selle projekti asju aetakse just sellise kiirusega, nagu bürokraatlikest probleemidest tulenevalt ja objektiivsetest asjaoludest lähtuvalt on võimalik.

Ma arvan, et nii meie kui ka Merko teeme korrektuure ajagraafiku osas. (SRV Kinnisvara külmutas hiljuti aasta lõpuni Harkukalda luksuselurajooni ehitamise - toim.)

Mitte selles osas, et loobuksime korteriarendusest. Tänane turg ei leia ostjat ja seega käib riskide maandamine. Üleküllastunud turule pole mõtet uusi tooteid tuua. Usun, et juba poole aasta pärast on nõudlus uute korterite järele jälle olemas. Senikaua hoiame Harkukalda projekti tagasi. Need, kes täna ehitavad, teevad ostjale teene. Mida rohkem arendajaid uusi kortereid peale toovad, seda odavamaks need lähevad.

Praegu on kujunenud olukord, kus elamuturg on kokku kukkumas. See hakkab ilmtingimata muutuma. Tegemist on pigem verbaalse probleemiga.

Tallinnas ja Eestis on elamuturgu küll ja veel. Väga palju on amortiseerunud elamupindu.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    24. November 2011, 17:03
    Otsi:

    Ava täpsem otsing