Karjuv vajadus uue mudeli järele

Augustis möödus 16 aastat Eesti Vabariigi taassünnist. Pea sama kaua on turu tõmbetuultes vastu pidanud ka terve hulk ettevõtteid. Pikka aega on ettevõtjate sihiks olnud suurendada rikkust ja kasvatada heaolu, vähem olulisem pole olnud ka mängu ilu ise. Huvitavad ning kiired kasvuaastad on üle elatud, rikkust on kasvatatud.

Väsinult on jõutud baaslaagrisse, edasipürgijat vaevab trilemma: kas minna kohe edasi; puhata ja aklimatiseeruda ning siis jätkata või kandamist sootuks vabaneda, see maha müüa ning külma ja kõleda eest kusagile soojemale maale põrutada.

Tundub, et tüdimus valitseb tegelikult kõigil tasanditel: nii riigi, ettevõtte omanike, firmajuhtide kui ka nende alluvate hulgas.

Majanduskasv majanduskasvuks, sellel on tendents kord tõusta, siis jälle langeda. Probleem ei peitu üldsegi selles. Riik, firmade omanikud, juhid on tegelikult silmitsi 21. sajandi suurima väljakutsega: kuidas ja millega motiveerida kõigepealt iseend ja siis oma alluvaid?

Rahvaarvu kahanemine on halb, veel halvem on, kui sinna liita entusiasmi ja motivatsiooni puudus - haigus, mis levib kiiresti ja on tappev.

Ameerika Ühendriikides "ravitakse" probleemi sellega, et õhutatakse tagant inimestevahelist konkurentsi, sisse tuuakse arvestatav hulk võõrtöölisi vaesematest riikidest.

Konkurentsi õhutamine on aga päädinud rahvastiku halvenenud tervisega ning üüratute tervishoiukulutustega, mis on riigile ohtlikum kui suurenev väliskaubandusdefitsiit.

Tõsi on see, et 1,3 miljonit inimest ei ole hulk, millega teha odavat tööd. Vaja on ideid ja innovaatoreid.