Starmani ähvardab börsilt lahkumine

Reedel sõlmitud tingimusliku müügilepingu järgi ostab erainvestorite konsortsium Xalto 54,04% Starmani aktsiatest.

Ühe väärtpaberi hinnaks lepiti kokku 89,98 krooni, mis üle seitsme miljoni aktsia puhul teeb tehingu maksumuseks 635 miljonit krooni.

Lepingu järgi on müüja Hansapank, mis tähendab, et viimane ostab esmalt vajaliku koguse aktsiaid kokku ja müüb need siis Bancroft Private Equity Hollandis registreeritud tütarfirmale Xalto CDO II B.V-le edasi.

Bancroft Private Equity investeerimisjuhi Tamas Szalai sõnul on Xalto spetsiaalselt Starmani ostuks loodud ettevõte. "Muidugi me arvame, et Starman on hea ettevõte, sellepärast me investeeringu tegimegi," kinnitas Szalai ja selgitas, et ei saa regulatsiooni tõttu detailidesse laskuda.

"Kuigi Bancroft on otsinud ja otsib ka praegu Baltimaades võimalusi investeerida, on see siin meie esimene tehing," märkis Szalai.

Szalai sõnul tehakse pärast tehingu lõpuleviimist pakkumine ka kõigile teistele osanikele sama hinnaga, millega osteti kontrollpakk.

Aktsiaraamatu põhjal võib väita, et põhimüüjaks on USA kinnine investeerimisfond Royalton Capital Investors, kellele kuulub 33,38% aktsiatest.

Suurt osalust hoiab Starmanis ka viimasel poolaastal aktsiaid tublisti juurde ostnud Hansa Ida-Euroopa aktsiafond, kellele kuulub 9,3% väärtpaberipakist. 2,59% Starmani aktsiatest kuulub Rain Lõhmusele, kes kaalub aktsiate müümist.

"Tavaliselt olen head pakkumised vastu võtnud," ütles ta ning selgitas, et on hetkel tööst eemal, ega oska infoga tutvumata täpsemalt arvamust avaldada. "Mul aega on, jõuan vaadata," märkis ta.

ASi Starman juhatuse liikme Peeter Kerni kontrollitavale Com Holdingule ja nõukogu liikme Indrek Kuivalliku juhitavale Constockile kuulub kokku 33,8% Starmani aktsiapakist. Kuid sõlmitud kokkuleppe järgi nemad ülevõtupakkumises ei osale ja jäävad ka pärast tehingu toimumist ettevõtte etteotsa.

"Ma ikkagi arvan, et on veel asju, mida võiks kompaniiga teha," põhjendas oma otsust Starmani suuraktsionär ja juhatuse esimees Peeter Kern. "Enda osalus motiveerib," märkis ta, kuid jättis müügist keeldumise põhjusena kinnitamata, et loodab tulevikus aktsiate eest kõrgemat hinda saada.

Müügitehing peaks toimuma hiljemalt 10. oktoobril. Tehingu lõpetamise eeltingimuseks on finantsinspektsiooni otsus, millega tehakse Hansapangale erand kohustusliku ülevõtmispakkumise suhtes ning ülevõtupakkumise tegemine jääks lõplikule ostjale ehk Xaltole.

Kui üle poole aktsiapakist läheb uutele omanikele ja Kern ning Kuivallik oma osalust ei müü, jääb vabalt kaubeldavate aktsiate maksimaalseks hulgaks vaid veidi rohkem kui 12%. See tekitab aga küsimuse, kas ja milleks Starmani üldse enam börsile jätta?

"See on sinu kommentaar, aga ma pean enda sõnu kontrollima, kuigi saan loogikast aru," viitas Szalai taas kord reeglitele. Börsilt lahkumist ei välistanud ega kinnitanud ka Peeter Kern.

Starmani ülesostmine ja varsti aktsiatele tehtav kohustuslik ülevõtmispakkumine annab minu arvates väikeaktsionäridele hea võimaluse investeering korraliku hinnaga rahaks teha. Huvi aktsia vastu on väike ja väärtpaber käitub tihtipeale kummaliselt. Mõne tuhande kroonised tehingud on aktsiat enam kui kümnendiku võrra liigutanud. See pole takistanud aga aktsia hinda tugevana püsimast. Ehkki aktsia ülevõtmispreemia on suhteliselt nõrk (15%), võib ettevõtte kasvunäitajaid vaadates pidada 90kroonist pakkumishinda magusaks.

Liikumas on küll 54% aktsiatest, aga mis hinnaga ülejäänutele väljaostmispakkumine tehakse, on küsimärgiga. Turg on pikaajaliselt hinnaks hinnanud umbes 5 eurot, mis tähendab, et preemiaks tuli umbes 15 protsenti.

Umbes selline võiks olla ka ülevõtupakkumise hind, kuigi tuleb märkida, et aktsia kaupleb üsna kõrgel P/E suhtel. Kui tulevikus nähakse suuremat perspektiivi, siis tundub see hind hea, kui mitte, võib see jääda allapoole.

Ka varasem Starmani aktsia hind oli kergesti mõjutatav - ostupoolel umbes kolm, müügipoolel üks order. Taoline tellimusraamat ei näita aktsia kohta eriti midagi.

Kui avaldati kehvemad kvartali majandustulemused, siis selle peale aktsia hind samuti oluliselt ei liikunud. See aga näitab, et huvi aktsia vastu oli väga väikeseks jäänud.

Ka tehingute arv viitab sellele, et ega neid aktsiaomanikke väga palju enam ei olegi, pigem oodatakse ning vaadatakse, mis pakkumisega välja tullakse. Eilse uudise peale tehti nimelt 17 tehingut, mille hulgas küll ka paar suuremat.

Kui saadakse paar protsenti veel selle ülevõtmispakkumisega kätte, siis on võimalus firma börsilt ära tuua.

Arvestades väikest kauplemisaktiivsust, olekski kõige õigem, kui see aktsia börsilt ära võetakse. Starmanil on olnud üsna kena kaasus - börsile toodi ta IPOga, millest saadi ka kenasti kasumit, börs aktiviseerus ja kui ettevõte on oma tulemustega huvi pakkumas teistele välisfirmadele, siis võetaksegi ta börsilt ära. Ring saab täis, küll kiiremini, kui oodati, aga see on kõigile positiivne lahendus.

Väikeinvestoritele pakutakse õiglast hinda ja kindla visiooniga ostjad saavad endale üsnagi tugevatel alustel ettevõtte.