53 miljonit kirja ootab jagamist

Tanel Raig 26. september 2007, 00:00

Põrkunud on aga kaks vaadet - turu avamise pooldajad leiavad, et avatusega kaasnev konkurents aitab kaasa teenuse kvaliteedi tõusule. Turu avamise vastased aga viitavad ohule, et maapiirkonnad jäävad teenusest üldse ilma.

Sideamet kirjutab oma aastaraamatus, et ASi Eesti Post kirjade kättetoimetamise kvaliteet ei vasta postiseaduse nõuetele. Veaprotsent ületab enam kui viis korda seaduses lubatud veamäära. Numbrites väljendatuna tähendab see, et õigeks ajaks toimetatakse kätte vaid 46,4% kirjadest.

Postisideturu kiiret avamist pooldav majandus- ja kommunikatsiooniministeerium näebki, et kiire avamise kasuks räägib lihtne põhimõte - konkurents on edasiviiv jõud. See annab ettevõttele ajendi tegutseda tõhusamalt, mis on kasuks tarbijatele. Ministeerium toob näite telekomituru avamisest, kus järgnes hindade langus ja teenustevalik paranes.

Naaberministeeriumi pealik rahandusminister Ivari Padar aga nii optimistlik ei ole. Enne viimaseid valimisi opositsioonis olles kritiseeris Padar teravalt postituru avamist. Padari nägemusel surutakse Eesti Post välja suuremate linnade kasumlikult turult ja talle jäetakse vaid kohustus garanteerida postiteenuse kättesaadavus maapiirkondades. Linnade kasumliku turu kadumisega kaob aga Eesti Postil ka võimalus subsideerida maapiirkondade teenust.

Valitsuses olles on Padar kriitikaga tagasihoidlikum, öeldes, et kahtlematult esitab postisideturu avanemine majandus- ja kommunikatsiooniministrile suure väljakutse, kuidas tagada Eestis universaalse postiteenuse osutamine ning edukalt teha konkurss teenuse osutaja leidmiseks. "Lihtsamalt öeldes ei taha keegi odava raha eest kolkakülla ühte kirja viia," selgitab Padar.

Eesti Posti kommunikatsioonispetsialist Inge Suder vahendab postifirma seisukohta, et kirjateenuste turul on turu avanedes kohe kohal ka uued teenustepakkujad. Kuid seda mitte maapiirkondades, kus teenuse osutamise kulud on suuremad. Eesti Posti arvestuste kohaselt jagatakse linnades praegu 80% kirjadest ja maapiirkondades 20%, kuid samas on maale kirja toimetamine 2,5 korda kallim kui linnas. Kui maapiirkondades on vajalik postiteenuse hinna hoidmine madalamal tasemel, tuleb see vahe riigil või teistel turul tegutsejatel kinni maksta, vahendab Suder Eesti Posti seisukohta.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ei eita Ivari Padari ja Eesti Posti esitatud ohte postituru avamisest. Ometigi näevad nemad ka lahendusi.

Üks variant on luua kompensatsioonifond, kuhu kõik postiteenuste osutajad maksavad teatud protsendi oma käibest.

Kui universaalteenuse osutamine on majanduslikult ebamõistlikult koormav, saab fondist hüvitist maksta.

Samuti võib kehtestada kõigile postiteenuste osutajatele nõuded, nagu kohustus osutada postiteenuseid mitte ainult linnades, vaid määrata piirkond tervete maakondade kaupa.

OÜ D2D juhatuse liige Olle Koop ütleb, et postituru avamisega kaasnev postiteenuste hindade erinevus piirkonniti toob kaasa konkurentsi tekkimise ka maapiirkondades.

Intervjuus ütleb Koop, et hinnatõus on paratamatu ja kirjateenus muutub marginaalseks luksusteenuseks.

Mis muutub postiside turul paremaks pärast selle avamist?

Väheneb Eesti Posti monopoolne mõjujõud turul ehk suureneb konkurents, mis on kahtlemata positiivne klientidele. Samuti on klientidel rohkem valikuvõimalusi kasutada eri teenuseosutajaid, kuigi võimalused on olemas praegugi.

Kui palju võib olla huvitatuid, kes asuvad pakkuma teenust kuni 50grammiste kirjade saatmisel?

Eesti-siseseid suuremaid uusi postifirmasid oodata pole. Reaalselt oli Eesti postiturg absoluutselt avatud ju ka aastatel 1991-2001 ning ka pärast seda sai kõiki teenuseid osutada. Väiksemaid, lokaalseid paari kliendi teenindajaid lisandub kindlasti. Suurim muutus tuleb aga mõne suurema välismaise postiettevõtte turule tulekuga, kes hakkab teenuseid pakkuma kindlasti üle riigi.

Kuivõrd reaalne on oht, et uued turule sisenejad hakkavad tegutsema ainult linnapiirkondades, kus on suurem turg, ning maapiirkondade mittekasumlik postivedu jääb Eesti Postile, mis omakorda tähendab postiteenuste hinnatõusu?

Väga tõenäoliselt just nii see läheb. Postiteenuste näol ei ole juba ammu tegu strateegiliste teenustega, seega ei ole siin üldse mõistlik riiklik sekkumine. Pakun, et ca 90% kogu postimahust on kommertspost. Seega oleks täiesti normaalne, et postiteenuste hinnad oleksidki diferentseeritud, mis omakorda tekitaks konkurentsi ka maakondades.

Paraku on aga EL läinud teist teed, seega pole Eestil arvatavasti valikut ning riiklik post peab suutma ise hakkama saada. Kirjasaatmise hinnatõus on paratamatu. See omakorda kiirendab kirjateenuste üleminekut elektroonilisteks teenusteks, mis teeb aga universaalteenuse osutamise kohustuse veelgi absurdsemaks.

Kirjateenus muutub tulevikus paratamatult marginaalseks luksusteenuseks. Sellele vaatamata aga on Eesti Postil head eeldused veel aastaid oma praegusest 97protsendisest turuosast lähtudes edukalt toime tulla.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:36
Otsi:

Ava täpsem otsing