Transporditurgu vaevab tööjõupuudus

Eriti terav on bussijuhtide puudus. Bussijuhtide keskmine vanus on 56 aastat. Auto- ja bussijuhi ameti- ning täiendkoolitus on väga kallis ning käib õppida soovijatel materiaalselt üle jõu.

Üsna nõrk on ka juhtide ettevalmistus. Tänased autokoolid ei taga piisava kvaliteediga väljaõpet uutele juhtidele. Põhjus on ka see, et Eestis puudub transpordivahendite juhtide koolitussüsteem. Puudub ka üleriigiline autodroomide võrk, mis koordineeriks juhtide väljaõpet ja oleks koht sõidumeisterlikkuse tagamiseks.

Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni peasekretär Toivo Kuldkepp möönab, et tööjõupuudus transpordisektoris on aastast aastasse teravnev teema. Üks asi on autojuhtide lahkumine parema palga peale välismaale, teine on turusisesed veidrused. "Kui ikka prügifirmad pakuvad autojuhtidele 30 000 krooni kuus, pole kaubavedajatel siin väga palju vastu panna," möönab ta.

Ka Autotranspordi TOPis teisele kohale tulnud ASi HRX müügidirektor Tõnis Segerkrantz sõnab, et Eesti majandust vaevav tööjõupuudus annab end tunda ka transpordisektoris. HRX on probleemiga kokku puutunud, kuna firma autojuhid on ettevõtte palgalehel, mitte aga alltöövõtjad. Allhankijatega ei saavat tagada vajalikku kvaliteeti.

Autoettevõtete Liit näeb personalipuuduse leevendamiseks kolme teed: transpordisektori palgataseme ühtlustumist ja ümbrikupalkade osatähtsuse vähendamist, mis soodustab auto- ning bussijuhtide tagasitulemist Eesti turule; koolituse taseme tõstmist ja ajutist tööjõu sissetoomist kolmandatest riikidest.

Autovedude suuremaid probleeme on ülekaalulised veosed, mida sunnib vedajatele peale tekkinud turuolukord.

Vedajad oleksid nõus vedama õiglase konkurentsi tingimustes väljakujunenud hinnaga koormaid, mis vastavad nii teljekoormusele kui ka kogukaalule, kuid hetkeolukord transporditurul kehtestab teised reeglid. Autoettevõtete Liit on veendunud, et tänaste veohindadega kaalukoormaid vedades ei ole võimalik ellu jääda.

Veotellijatel on kombeks arvestada sellega, et vedajad riskivad ellujäämise nimel ja veavad koormaid alla õiglase hinna. Eeskuju ja suunanäitaja on siin mõne veoliigi puhul riik ise, riigihangete ja nende korraldusega. Kõige kaalukamaks kriteeriumiks pakkumisel riigihangetel peetakse hinda, olgugi, et asjaomased teavad väga hästi, kui raskeid koormaid tuleb vedada, et hanke võidu toonud hindadega välja tulla.

Autoettevõtete Liidu hinnangul saab tegelik koormate komplekteerija ning ka kaalu eest vastutaja olla ainult veo tellija. Sõidukijuhil ja vedajal puudub võimalus konkurentsisurve tõttu veosest keelduda. Üks võimalikke lahendusi Autoettevõtete Liidu arvates oleks muuta transpordisektorit reguleerivaid õigusakte (autoveoseadus, liiklusseadus, teeseadus, ühistranspordiseadus). Ülekaaluliste veoste ning töö- ja puhkeja nõuete rikkumiste eest tuleb panna vastutust kandma (jagatud vastutus) ka veo tellijad, ekspediitorid ja veokorraldajad, v.a juhtudel, kui töö-ja puhkeaja nõuete täitmine on juhi otsene kohustus.

Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni peasekretäri Toivo Kuldkepi hinnangul aprillisündmustele järgnenu maanteetranspordisektorit väga oluliselt mõjutanud ei ole.

Kuldkepi hinnangul on aprillisündmuste järelmõjude ümber vahtu rohkem löödud, kui asi väärt on. Ka praegune Eesti vedajate nöökimine musta nimekirjaga Eesti-Vene piiril on Kuldkepi arvates mitte poliitiline, vaid pigem idanaabri tolliametnike kius ja rahaahnus. "Pole ju saladus, et piiriületusel tahetakse raha iga liigutuse eest. Venemaa ametnikkond devalveerib sellega ainult iseennast. Ma ei tea, kui kaugele see asi võib minna, aga pikapeale hakkab neist juba kahju," möönab ta, olles siiski veendunud, et olukord varsti rahuneb ja nimekiri peagi vähemalt mõneks ajaks ära unustatakse.

HRXi müügidirektori Tõnis Segerkrantzi sõnul käib HRXi igapäevane Venemaa liin täna Helsingi kaudu. "Transpordimahud sel liinil on väga väheseks jäänud," nendib ta.

Ent suuremat ohtu, kui tagasilöögid Vene suunal näeb HRXi müügidirektor võimalikus majanduskasvu pidurdumises. Transpordisektor on majanduse jahtumise (languse) ajal üks esimesi sektoreid, kus kajastuvad ja realiseeruvad langusetrendid. "Juhul kui Eestis majanduskasv aeglustub, on oodata selle mõjusid ka transpordisektoris," ütleb Segerkrantz.