Reede 24. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kuld on kallim kullast

Virge Lahe 28. september 2007, 00:00

Füüsilise kullaga kaupleja ASi Tavidi juhataja Alar Tamming vaidles vastu, öeldes, et Eestis ei ole kulla hind kallim kui USAs. Ta põhjendas: "Ei ole kallim, sest kulla hinda noteeritakse maailma finantsturgudel pidevalt." Edasi selgitas ta, et Eestis müüdava kulla hind kalkuleeritakse, arvestades kulla hinda dollari suhtes ning euro ja dollari kurssi. Hind on pidevalt muutuv vastavalt maailmaturu olukorrale. Erinevalt füüsilisest kullast, mida saab kätte võtta, nimetab maaklerfirmade vahendatavat elektroonilist kulda Tamming elektriimpulsiks, mille säilimine sõltub pankade käekäigust, maailma majanduse olukorrast ja poliitilistest otsustest. "Elektrooniline kuld ei ole tagatud füüsilise kullaga," rõhutas füüsilise kullaga kaupleja.

Aga millest siis tuleb erinevus kulla hinnas? "Hind on sama, erinevused võivad tekkida, kui võrrelda erinevatel päevadel erinevates riikides müüdava kulla hindu. On vaja võrrelda hindu samal ajahetkel," vastas Tamming.

Hansabank Marketsi maakler Andres Suimets selgitas võimalust kulla hinna erinevust näha kulla enda olemuses, sest kullaga kauplemine panga vahendusel on selles mõttes spekulatsioon, et seda ei tarnita. Ta lisas, et nii futuuridega kui ETFidega (börsil kaubeldavate fondidega) kauplemine käib dollarites, seega on praegusel ajahetkel odav dollar hea võimalus positsioonide sisse võtmiseks pikaajaliselt.

"Lühiajaliselt võib aga loomulikult nõrgenev dollar kasumit vähendada või kahjumit suurendada," möönis Suimets.Küll aga teeb tema sõnade kohaselt Eestist New Yorgi börsil kaubeldava indeksaktsia GLDsse investeerimisel nõrk dollar ehk aina tugevnev euro aktsiate soetamise odavamaks.

LHV maakler Ragnar Plees uskus, et arenenud riikides ja reguleeritud turgudel ei tohiks kulla hind väga palju erineda. "Siiski tuleks omavahel mõnevõrra eristada füüsilist ja elektroonilist kulda." Nimelt on Pleesi sõnade kohaselt füüsilise kulla turg ebaefektiivsem ning selle hinnad peaksid sisaldama tarne, hoidmise jne kulusid.

"Futuuridega kaubeldes ostetakse või müüakse sellised erinevused koheselt tasakaalu," rääkis Plees. Samas oletas ta, et Eestis on ainult üks füüsilise kulla müüja, kellel on võimalik hinda reguleerida - teatud piirides loomulikult, kindlasti ei mõjuta Eesti nõudlus kulla maailmaturu hinda. "See on üks tricky business," nentis Plees.

Tamming selgitas, et ASi Tavid kulla kauplemise strateegia on müüa kulda vähemalt sama hinnaga või odavamalt, millega müüakse kulda maailma finantskeskustes Londonis, New Yorgis, Hongkongis ja Dubais. Seda saavad nad teha tänu otselepingutele Austraalia, Hiina, Šveitsi suuremate kullatootjatega. Samuti tänu lepingule hulgimüügifirmaga, kes vahendab finantskeskustele ja pankadele kulla hinna alusel müüdavaid 19. ja 20. sajandi kuldmünte.

Nii Hansapank, SEB Eesti Ühispank, Sampo Pank kui ka LHV kinnitasid, et nende vahendusel saab kaubelda kulla liikumist jälgivate ETFdega, populaarne olevat näiteks streetTRACKS Gold Shares (GLD) nimeline. Danske Marketsi Eesti vanemdiiler Rainer Änilane rääkis, et inimesed on kulla vastu küll suuremat huvi ilmutanud, kuid mingist tormist ETFdele siiski veel rääkida ei saa.

"Suuremale investorkonnale tekitab tõenäoliselt investeerimine toormetesse endiselt mõnevõrra umbusku," uskus Änilane.

Suhteliselt hiljaaegu klientideni toodud kulla investeerimishoiuse kogemuse põhjal ütles Änilane: "Kui lähemal ajal peaksid langema psühholoogilised barjäärid hinnas, siis pole spekulatsioonid kulla hinna kahekordistumisest aasta-kahega sugugi põhjendamatud."

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing