Elektritootmine eeldab eeltööd kümneid aastad

Millised peaksid olema Eesti energeetika tulevikuväljavaated, lähtuvalt praegu nii maailmas kui ka meie piirkonnas valitsevast olukorrast?

Energeetika on ülioluline majandusharu, mille tehniline tase ja energia hind mõjutavad inimeste heaolu ning riigi funktsioneerimist ja arengut. Eriti oluline on pidev varustatus elektrienergiaga. Riigi energiasüsteemi kollapsi puhul on tegemist katastroofiga.

Tänapäeva energeetika - see on suured elektrijaamad, võimsad seadmed, keerukad võrgud ja süsteemid. Energeetika on väga kallis ja spetsiifiline ärivaldkond, kus uue objekti ehitamine võib kesta kümmekond aastat ja nende eluiga võib ulatuda 50-60 aastani. Oluliste otsuste tegemisel peab ajahorisont olema vähemalt 50 aastat.

Uued faktorid, mis hakkavad energeetika arengut üha enam mõjutama, on kütusevarude vähenemine, alternatiivsete energiaallikate laialdasem kasutuselevõtt, keskkonnanõuete karmistamine ja elektriturgude avamine.

Kuigi tulevikus võidakse avastada uusi kütuste leiukohti, on varud energeetika jaoks hirmuäratavalt väikesed. Üheks tulevikukütuseks, mis tuleb kivisöe asemele, on põlevkivi. Põlevkivi varud on suuremad ja ühtlasemalt jaotunud maade vahel kui kivisöevarud. Vesinikukatlad võivad tulla suurenergeetikasse alles 30-40 aasta pärast.

Maailma suurimad elektrienergia tootjad on USA, Hiina, Jaapan, Venemaa ja Saksamaa. Need toodavad kokku üle poole maailmas genereeritavast elektrienergiast.

Enim on maailmas tolmpõletuskateldega kivisöeelektrijaamu. Ligi 2/3 elektrienergiast toodetakse orgaanilistest kütustest ja selle tootmisega kaasneb paratamatult süsinikdioksiidi (CO2) emissioon. Kokku toodeti soojuselektrijaamades üle 80 protsendi elektrienergiast.

Mati Valdma energeetikaartikleid saab lugeda ka järgmistest tööstuse rubriikidest.

Autor: Mati Valdma