Teenindaja umbkeelsuse peab murdma tööandja

Julia Vlasova 01. oktoober 2007, 00:00

Kui töötaja pidevalt keelt õpib, kuid ikka seda ei oska, võib ta oma kohal rahulikult töötada. Pole harvad juhused, kus inimesed õpivad eesti keelt aastaid oma keeletaset parandamata. Selliseid teenindajaid ja nende tööandjaid ei saa vastutusele võtta, sest nad teevad olukorra muutmiseks "kõik endast oleneva".

Eriti annab napp keeleoskus tunda kaubanduses, kus kassiirid ja muu teenindav personal ei valda riigikeelt piisaval tasemel.

"Ka meie pistame selle probleemiga rinda nagu suurem osa teisi Eesti ettevõtteid," tunnistas kauplusteketi Maxima avalike suhete juht Erkki Erilaid.

Erilaiu sõnul palkab Maxima aastas umbes 2000 uut töötajat. "See on väga raske, kuid mitte ületamatu," märkis ta keeleprobleemi kohta. "Tuleb inimesed lihtsalt kohapeal välja õpetada, teha seda tööd, mille meie haridussüsteem on tegemata jätnud."

Lisaks müüjaoskustele õpetab Maxima uutele töötajatele ka eesti keelt. "Alates sellest kevadest viime läbi keelekursusi. Suvel loodi meile oma keelekeskus," rääkis Erilaid.

Maxima töötajad läbivad 140tunnise keelekursuse põhitöö kõrvalt. "Sadade töötajate üheaegne koolitamine võtab palju aega ja seetõttu ei näe me keeleprobleemile kahjuks kiiret lahendust," lisas Erilaid.

Keeleinspektsioon kontrollib pidevalt Maxima teenindajate riigikeele oskust. "Neile, kelle keeleoskus pole piisav, tehakse ettekirjutus ja saadame nad uuesti keelekursustele," täpsustas Erilaid. Seetõttu pole Maxima Eesti OÜ ka kordagi teenindajate viletsa keeleoskuse pärast trahvi saanud.

Keeleinspektsiooni nõunik Hele Pärn ütles, et Maxima, McDonald'si ja Double Coffee teenindajate peale kaevatakse sageli. "Tegelemegi peamiselt Maxima teenindajate kontrollimisega, sest seal töötab palju kehva riigikeele oskusega noori neide. Ka Double Coffee's töötab arvukalt vene noori ja palju kaevatakse Viru tänaval asuva McDonald'si peale, mis asub otse südalinnas."

Algul keeleinspektsioon hoiatab neid, kes pole riigikeele algtaseme eksamit sooritanud. "Kuue kuni 12 kuu järel kontrollime uuesti ja kui töötaja pole keeleõpet isegi veel alustanud, teeme talle 200 krooni trahvi," rääkis Pärn ja lisas. "Meil on õigus ettevõtet karistada, sest tema vastutab töötaja keeletaseme eest."

Kui töölepingus seisab, et firma kohustab töötajat riigikeelt õppima, vastutab tööandja täielikult ka keeleõppe toimumise eest. Kui trahvitud teenindaja keelt õppima ei hakka, asub keeleinspektsioon menetlema ettevõtte rikkumist ja kirjutab välja trahvi. Kuue kuu pärast järgneb lühimenetlus ja kui midagi ikka veel ette võetud pole, tuleb järjekordne trahv.

Tarbijakaitseamet saab aeg-ajalt kaebusi, kus kliendid kurdavad müüjate, taksojuhtide ja teiste teenindajate vähese eesti keele oskuse pärast.

Samas saaksid tarbijad ka ise teenindustaseme parandamiseks üht-teist ära teha. Kui kliendid teavitavad töötaja puudulikust keeleoskusest firma juhtkonda, kõrvaldatakse puudujäägid ilmselt kiiremini, edastas tarbijakaitseamet.

"Kui kaebus ei sisalda firma nime, aadressi ega teenindaja nime, soovitame andmeid täpsustada ja saata see kaebus keeleinspektsiooni," rääkis tarbijakaebuste osakonna juhataja Merle Lutsoja. Riigikeele oskuse hindamise eest vastutab keeleinspektsioon.

Töötajate keeleoskuse kohta on kaebusi tulnud, aga mitte massiliselt. Rimis on alates eelmise aasta sügisest käivitunud põhjalik eesti keele õpetamise programm, milles osalevad just need töötajad, kelle eesti keel vajab lihvimist. Sellel sügisel alustavad eesti keele õppega 155 inimest.

Tööjõu puudusel on siin kindlasti oma osa, kuid keele mitte oskamise suurimaks põhjuseks on siiski meie koolides õpetatava eesti keele tase ja selle praktiseerimise võimalused.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing