Masin viib tööjõukulud alla ja kvaliteedi üles

ASis Hevea on valminud juba kolm automatiseerimisprojekti ning neljas on pooleli. Projektide eesmärk on täiustada tootmisprotsesse, et teha inimeste tööd lihtsamaks ja kokkuvõttes ka tootmist odavamaks.

Firma põhitegevus on mitmesuguste kummidetailide valmistamine. Tooraine toob firma Soomest ja kumm segatakse kohapeal. Näiteks varustatakse kummidetailidega kraanafirmasid, lasterõivatööstust, autotööstust ja toodetakse pumbatiivikuid.

Heveas viis aastat töötanud tehnikajuht Urmas Heinrand rääkis, et partnerfirmaga Festo alustati koostööd esimese projekti nimel, kui hakati tootma pumbatiivikuid.

Neile toodetele oli vaja peale kummiga katmise puurida auk, sisemine ava puhastada, tihvt sisse lükata ja kontrollida toote vastavust nõuetele.

Esialgu tehti kõik need etapid käsitsi. Üks inimene puuris augu, teine puhastas ära, kolmas sisestas tihvti ning neljas kontrollis. Lisaks tuli käsitsi ka pumbatiivikule markeering pressida. Kokku suudeti sedasi viiekesi valmistada vahetuse jooksul 500 detaili.

Projekti käigus valminud tööpink nõuab aga vaid üht inimest ning selle abiga on võimalik vahetuse jooksul viimistleda 1000-1100 detaili.

"Alguses olid partiid üsna väikesed, siis oli võimalik sedasi viiekesi neid detaile valmistada. Mahtude kasvades proovisime nii jätkata, kuid kohe mitte kuidagi ei mänginud välja," rääkis Heinrand.

Lisatöötajate võtmine oleks samuti läinud liialt kulukaks. Automatiseerimisprojekti maksumuseks kujunes 150 000 krooni, kuid hinna kujundas ka tõsiasi, et joonised tehti Heveas kohapeal. Heinranna sõnul kujunenuks juhul kui oleks majast väljast tellitud täielik lahendus koos komplekteerimisega, pakkumuste alusel hinnaks kuni 250 000 krooni.

Peale selle, et joonised tegi Heinrand ise, mängis tööpingi paigaldamise juures olulist rolli ka kohalik elektrik, kes aitas seadmeid kokku panna. "Tellimuse jaoks vajalikud joonised tegin lihtsalt paberil ja pliiatsiga, mis iseenesest oli aega nõudev, kuid kokkuhoid oli arvestatav," lisas ta.

Praegu käimasoleva projekti jaoks valmistatakse joonised aga samasse kontserni kuuluvas ettevõttes Vasar Instrument arvuti abiga, mis kiirendab seda protsessi tublisti.

Heinranna arvates on väga hea ise lahendust välja töötades ka tõsiasi, et juhul, kui seadmega ilmneb probleeme, on võimalik olukord kiiresti ise ära lahendada, kuna teadmine on majas sees. Samuti on seadme vastavalt muutuvatele nõudmistele kohandamine või vajalike paranduste sisse viimine lihtsam.

Esimese projektiga valmistatud seade on Heveas töötanud juba kolm aastat. "Praeguseks on seade ennast juba ammu ära tasunud. Kui võtta kas või keskmine palk ajast kolm aastat tagasi kuni tänaseni ning arvutada see viie inimese asemel ühe inimese kohta, siis tasus see seade ennast juba ära vähem kui aastaga," selgitas Heinrand esmaseid kasusid.

Teise näitena on Heveas kasutusel markeerimispink, mida hakati kasutama seetõttu, et jootekolbiga inimese tehtud markeeringud olid iga detaili puhul liiga erinevad.

Mõlema uue tööpingi puhul on Heinranna sõnul olukord selline, et masin teeb tööd natukene kiiremini, kui inimene suudab seda teenindada.

Mõned projektid, mis on samuti tehtud koostöös Festoga, on Tallinna tootmisüksuses valmistatud, kuid eksporditud Rootsi, teistesse kontserni ettevõtetesse.

ASi Hevea juhatuse esimees Teet Palmse rääkis, et automatiseerimisprojektid võeti ette ka seoses ühe suurkliendi nõudmistega. "Ilma automatiseeritud tööpingita ei olnud tegelikult üldse võimalik kliendi nõudmisi rahuldada, kuna nõudmised olid üsna karmid. Käsitsi oli väga raske vajalikku kvaliteeti tagada," selgitas Palmse.

Samuti on Palmse arvates tööstusele väga suureks probleemiks tööjõu puudus. "Kui veel kolm kuni neli aastat tagasi polnud tööjõu leidmisega nii suurt muret, siis praegusel ajal on lisaks veel ka töötasud märkimisväärselt kasvanud," rääkis ta.

Seega kimbutab Palmse arvates tööstusvaldkonnas tööandjat kaks halba korraga. Varasemaga võrreldes kõrge palgatase ning puudus tööjõust, mida kvalifitseeritumast seda rohkem. Probleem on Palmse sõnul kindlasti just kõrgema kvalifikatsiooniga tööjõu leidmine, kuid samas tõdes ta, et õnneks on ASis Hevea vajalikud ja head spetsialistid olemas, kes on ettevõttes töötanud juba pikka aega.

Tulevikuplaanidest rääkis Palmse, et käimas on uue tehase ehitus, mis tähendab, et arvatavasti järgmise aasta samal ajal on tootmine juba uues kohas, Tallinna asemel Rae vallas.

Sinna tulevad ka mõned uued seadmed ja konkurentsis püsimiseks automatiseeritakse tööprotsesse veel enam, eriti ka seetõttu, et see on suurklientide jätkuv nõudmine.

"Automatiseerimine on tihtipeale ainus võimalus vähendada inimlikke eksimusi," ütles Palmse.

Masin ei hiline tööle, ei käi lõunal, ei käi suitsetamas ega puhkustel. Lisaks masin ei haigestu, ei lange erinevatesse meeleoludesse ega tooda praaki. Kõige tipuks on masin võimeline töötama 24 tundi ööpäevas.

See, kui intensiivne on Eestis väikestel ja keskmistel tootmisettevõtetel tööprotsesside automatiseerimine, jääb tihti kinni inimeste leidlikkuse ja uuenduslikkuse taha. Samas automatiseerimise vajadus on järjest tõusev trend.

Peamised põhjused, miks üldse automatiseeritakse on tootmiskulude vähendamine ja tootlikkuse tõstmine.

Kuid automatiseerimisel on ka muid tegureid - nagu kõrgema täpsuse, kvaliteedi ja keskkonnasäästlikkuse vajadus jms.

Muidugi on siiski igal firmal oma spetsiifilised vajadused.

Samuti mängib tänapäeval olulist rolli tööjõu puudus, järjest tõusev palgatase ja konkurents.

See, kui kiiresti automatiseerimisprojekt end ära tasub, sõltub projekti suurusest. On tehtud projekte, mis tasusid ennast ära juba paari kuuga.

Võita võib aga igast projektist palju.

Seade teeb tavaliselt ära mitme inimese töö, vähendab praagi osakaalu. Samuti väheneb palgal olevate inimeste töökoormus. Kuid ühes sellega tõuseb ka puhanud inimeste tootlikkus.