Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kallis euro - ekspordi hirm

Melvyn Krauss 08. oktoober 2007, 00:00

Mida rohkem ründab Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy Euroopa Keskpanka (EKP) ja tugevat eurot, seda rohkem saab ta kriitikat Euroopa ajakirjanduselt ja rahandusministreilt, ELilt ja EKP-lt. Kriitikuil on õigus: Prantsusmaa majandushädade taga on riigi madal konkurentsivõime, mis ei luba riigil konkureerida isegi eurotsoonis endas.

Kuid Sarkozy jutus on samuti iva. Valuutaturgude kohale kogunevad tormipilved, mis ähvardavad lennutada euro tasemele, mis muudab isegi Saksamaa - eurotsooni efektiivseima eksportööri - võimetuks maailmaturgudel konkureerima. Kui juba Saksa eksportijad ei suuda võistelda 1.50 dollarit maksva euro juures, mis veel Prantsuse omadest rääkida?

USA keskpanga arusaam USA majanduse tugevusest on teinud suure pöörde. Fedi juht Ben Bernanke on nüüd väga mures, et eluaseme- ja laenuturu probleemid toovad majanduslanguse, kui intressimääri järsult ei kärbita, isegi kui see tähendab inflatsiooniriski. Fedi poliitika on saatnud dollari teele uute madalpunktide poole.

Muidugi, kui intressimääri ka eurotsoonis kärbitaks, oleks dollari langus euro suhtes tasakaalustatum. See ongi Sarkozy põhiiva. Aga EKP on selgelt öelnud, et intressimäärade kärpimine ei tule kõne allagi, veel enam - keskpank on vaid ajutiselt edasi lükanud septembriks kavandatud intressitõusu.

Nii Euroopa kui ka Ameerika viivad ellu rahanduspoliitikat, mis soodustab euro tõusu ohtlikule tasemele. Inflatsioonivastased Frankfurdis pole sugugi rahul Bernanke agressiivse 50baaspunktilise kärpega ja lubadusega, et määrad langevad veelgi. See suurendab kriitikute survet EKP poliitika muutmiseks. Tõsi, on neidki, kes näevad rõõmuga eurot kallinemas. Tugev euro võib olla ainus viis, kuidas inflatsioonile vastu hakata, kui intressimäärade tõstmine enam läbi ei lähe.

Kuid EKP lähenemine on jätkusuutmatu. Keskpank peaks loobuma oma inflatsioonist hoidumisele suunatud poliitikast, sest Euroopa majandus nõrgeneb ning nõrgem majandus hoiab praeguse inflatsioonisurve ise kontrolli all.

Veel on Euroopa ametnikud tõrksad tunnistama, et nende majanduspoliitika on vääratamas. Kardetakse, et selle muutmine vähendab veelgi inimeste kindlustunnet ja halvendab majandusseisu. Iga tagasihoidlik näitaja pannakse positiivsesse valgusse. Kuuleme uudiseid nagu "eurotsooni fundamentaalsed majandusnäitajad on endiselt tugevad" ning meedia läheb pettusega kaasa.

Kuid ühel hetkel maksavad eurooplased oma juhtide enesepettuse eest kõrget hinda. Mida kauem EKP praegust inflatsioonipoliitikat jätkab, seda suurem on järgnev langus, kui majandus kukub kokku taevasse tõusva euro ja liiga kõrgete intressimäärade all. Ning iroonia seisneb selles, et keskpangal tuleb siis intressimäärasid langetada hoopis kiiremini ja suuremas ulatuses.

P Project Syndicate; www.project-syndicate.org

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing