Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Talunikud koolipapaks
"Suurt raha sellega kokku ei aja, kuid väike lisateenistus kulub marjaks ära," ütleb hobi korras lambaid kasvatava Sarik-Siimani talu perenaine, geoloogi haridusega Olivia Till. "Kuna mina olen väikeste lastega kodus ja elukaaslane on ülikoolis õppejõud, siis ainult lammastest ära ei ela."
Till on programmi "Maale õppima!" raames pidanud koolilastele ligi kümme korda pinnavorme tutvustavat õppetundi, eelmise nädala kolmapäeval kuulasid teda Põlva gümnaasiumi 6b klassi õpilased. Üks õuesõppetund kestab tegelikult kolm tundi ja sisaldab lisaks loengule ka viiekilomeetrist matka Ähijärve ümbruses. Retke keskmeks on Haukamäe vaatlustorn, mille tipust paistavad kuplid ehk mõhnad, oosmõhnad ja muud pinnavormid hästi kätte.
Pärast matka küsib Till õpilastelt, mis neil äsjasest õppetunnist meelde jäi. Üht-teist on ikka jäänud: Lõuna-Eestis on valdavalt kuppelmaastik, jääaeg lõppes kümme tuhat aastat tagasi, jää tõi kaasa rändrahnusid, mingeid mõhkusid oli tornist näha.
Põlva gümnaasiumi bioloogiaõpetaja Urve Lehestiku sõnul on "Maale õppima!" programm väga teretulnud asi, mis võimaldab linnalastel maaeluga kokku puutuda. "Minu klassi õpilastest elavad pooled maal ja pooled linnas ja ma pole kindel, kas kõik teavad, kus kasvab see, mida nad söövad," räägib Lehestik. "Geograafia- ja geoloogiateemalisse õuesõppetundi tõin ma aga lapsed seepärast, et ei tunne end neis teemades nii tugevana."
Kuigi "Maale õppima!" programm saab selle aasta lõpus otsa, loodab Till, et midagi sarnast jätkub ka edaspidi. "Mulle valmistatakse abimaterjale, nagu näiteks kivimite kollektsioon ja kaardid, ning ma tahaksin, et tekiksid kindlad koolid ja õpetajad, kes planeeriksid minu tunnid oma õppekavasse," lisab Till.
Tartu Ülikooli loodusmuuseumi projektijuhi Pille Tomsoni kinnitusel peavad nad koos "Maale õppima!" projektis osalevate talunikega novembris nõu, mis saab edasi. "Talunike entusiasmi ja valmisolekut õpetada ei tohi lasta raisku minna," on Tomson veendunud.
Koduloomateemaliste õppetundide läbiviimine ei tule tasuvuse mõttes arvesse.
Teeme seda seepärast, et koolilastele meeldivad sellised tunnid ja see pakub ka meile endile lõbu. Kui aga tulevikus peaks ise hakkama projekte kirjutama, siis loobume õpetamisest, sest elatusvahendina me seda ei vaja. Meie talu tegeleb lammaste kasvatamise ja tõuaretusega.