Aeg teadvustada kliimamuutuse mõju

"Kliimamuutused on tõenäoliselt inimtegevuse kõige kaugemale ulatuvate tagajärgedega negatiivne kõrvalmõju, millega maailmajandusel kohaneda tuleb," kirjutas investeerimispank Morgan Stanley oma värskes analüüsis. Šokilaine mastaapi kõrvutab pank raudse eesriide langemise ja infotehnoloogilise revolutsiooniga, millest ei jäänud puutumata ükski riik ega ükski ettevõte.

Juba ilmutab end inflatsioon, mida kannustab toiduainete kallinemine teravilja hinnatõusust. Viimast ajab omakorda üles kasvav nõudmine biokütuste järele. Energia kallineb, üheks põhjuseks kliima soojenemist põhjustavate heitmete maksustamine. "Atmosfäärist saab edaspidi samasugune piiratud tootmisvahend nagu kapital ja tööjõud," märgib Morgan Stanley raport.

Riigiti sõltuvad kliima soojenemise mõjud nii füüsilisest kahjust - põuad, üleujutused, orkaanid - kui ka kliimatundlike majandussektorite osakaalust. Konkurentsivõimes saab edaspidi oluliseks määrajaks suutlikkus heitmeid võimalikult tõhusalt piirata. Euroopale annab lisaplussi, et juba täna ollakse maailma suurim keskkonnatehnoloogia tootja ja eksportija.

Eesti koos Põhjalaga on piirkond, kus kliima soojeneb kõige enam. See on peavalu talispordikeskustele, kuid põllumehed võivad arvestada pikema viljelusperioodi ja suurema saagikusega. Ka turismimaana tõotab Eesti ja Skandinaavia atraktiivsus tõusta, samas kui Lõuna-Euroopas ähvardavad kuumakraadid liiga kõrgeks minna. Rootsist ja Inglismaast võivad Euroopas saada veel arvestatavad veinimaad.

Metsatööstuse kohta on Rootsi keskkonnastrateegiliste uuringute keskus välja arvestanud, et metsa juurdekasv kiireneb 2050. aastaks 40%. Ent soojemas kliimas kasvab lehtpuu osakaal ning ka kahjuritel on soodsamad elutingimused. Veetaseme tõus ja sagenevad tormid seavad ohtu rannikuäärse kinnisvara.

Ettevõtete jaoks on üks asi kliimamuutused, teine võimukandjate reaktsioon protsessi pidurdamiseks - uued maksud, standardid, regulatsioonid. Võimest selliste muutustega ärikeskkonnas ette arvestada ja kohaneda sõltub äriedu.

Näiteks tahab EL aastast 2011 lisada heitmekvootidega kauplemise süsteemi lennufirmad, mis on oluline muutus turismi- ja odavlennufirmade jaoks. Autotööstusel tuleb arvestada järjest rangemaks muutuvate nõudmistega heitmeid vähendada ja alternatiivkütuste kasutamiseks. Jaapani firmad reageerisid kiiresti, USA tootjad jäid aga liiga pikalt tootma kütust neelavaid maastureid.

Kindlustusfirmad on kasvanud riskide hajutamiseks välja toonud nn katastroofivõlakirjad, pangad palkavad kliimaspetsialiste ning investorid pööravad järjest enam tähelepanu sellele, kuivõrd kliimamuutused firmade kasvu ja kasumiväljavaateid mõjutavad.

USA Citigroup näiteks on kliimamuutustest võitjate hulka liigitanud suure tuumaenergia osakaaluga elektritootjad, nagu Fortum ja EDF, gaasifirmad Gazprom ja GdF, tuulegeneraatorite valmistaja Vestase, autotootjad Honda ja Toyota ning General Electricu ja Siemensi, mis valmistavad n-ö puhtamat energiatehnoloogiat.

Uusi ärivõimalusi näevad fondid ja investeerimispangad, kellele võib kliimamuutustest saada järgmine suur rahamasin USA riskantsete kinnisvaralaenude järel. Ridamisi on välja toodud uusi indekseid nagu viimati HSBC Holdings PLC Global Climate Change Benchmark Index, mis koondavad kliima- ja keskkonnavaldkonnaga seotud ettevõtete aktsiaid.

Kliimamuutuste põhjuste ja tagajärgede osas ei ole täna vaidlused veel lõppenud. Firmadel maksab aga sellest hoolimata oma tegevusalal võimalikud mõjud läbi analüüsida ning muutusteks aegsasti valmis olla.