Tööandja peale võib kaevata

Olga Grigorjeva 17. oktoober 2007, 00:00

Viimasel ajal on palju räägitud sellest, et Eestisse oleks vaja massiliselt odavat võõrtööjõudu. Tööandjad peaksid aga teadma, et iga Euroopa Liidu kodanik võib riigistruktuuridele nende peale kaevata ja kohalikega samaväärset tasustamist nõuda.

Praegu pole ükski võõrtööline oma kaebustega Eesti ametnike poole veel pöördunud. "Tegelikult pöördub riiklike struktuuride poole väga vähe võõrtöötajaid," tunnistas Euroopa tööhõivetalituse ehk EURESe peaspetsialist Marta Traks.

Tööinspektsiooni juriidilise osakonna juhataja Niina Siitami sõnul on nende poole pöördunud ka võõrtöölisi, aga kuna selle kohta eraldi statistikat ei peeta, pole esitatud kaebuste arv teada.

Just tööinspektsioon peab kontrollima, et palkade maksmisel inimesi ei diskrimineeritaks. Siitam rääkis, et võõrtöölised pöörduvad tööinspektsiooni kohalikest harvemini lihtsalt seetõttu, et nad ilmselt ei tea, kuhu pöörduma peaks, ega oska kohalikku keelt.

Tööinspektsiooni andmetel on kohalike ja võõrtööliste probleemid samad. Põhilised mured on väljamaksmata töö- ja puhkusetasu ning maksmata jäetud lisatasu puhkepäevadel ja riigipühadel töötamise eest. Esineb ka seadusevastaseid töölepinguid.

Siitam tuletas meelde, et lisaks samaväärsele palgale peab tööandja võõrtöölistele pakkuma ka samu töötingimusi kui kohalikele.

Ametnikud ei osanud öelda, kui palju Eestis võõrtöötajaid praegu kokku on. Kui väljaspoolt Euroopa Liitu tulevale võõrtöölisele peab tööandja hankima kõigepealt tööloa, siis teiste liikmesriikide kodanike registreerimine jääb nende endi südametunnistusele.

Traksi sõnul pole Eestisse suurt võõrtööjõu tulva oodata. Teised Euroopa maad on lihtsalt palju ahvatlevamad, seda kas või kliimatingimuste ja või parema elukeskkonna poolest.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing