Et mitte olla kummitempel

Äripäev koputab valitsuse ja eriti rahandusminister Ivari Padari südametunnistusele: jätke lisaeelarve tänavu tegemata.

Sellega võtab riik suuri rahalisi lisakohustusi, mille täitmine lükkub enamalt jaolt tulevasse aastasse ja mis söövad ära ka järgmiseks aastaks kavandatud eelarveülejäägi. Viimane on pealegi tehtud veel "vana", optimistlikuma prognoosi järgi, kui rahandusministeerium ise oma mustemasse stsenaariumi kirja on pannud.

Kasvuprognoose on allapoole tõmmanud pea kõik analüütikud. Eesti Pank käis nüüd samuti välja madalama numbri kui kevadel, 4,3 protsenti (aga on veel pessimistlikumaid arvamusi kuni 3,1 protsendini välja).

Seega võib eeldada, et kui me heal juhul järgmisel aastal eelarvega miinusesse ei kuku, siis ülejäägist jutustamise peab valitsus küll unustama.

Praegu kahjuks paistab, et seegi soovitus jookseb valitsusel nagu vesi hane selga mööda maha - on ju samast asjast märku andnud nii makroanalüütikud Hardo Pajula (SEB), Maris Lauri (Hansapank) jt kui tööandjad. Peaminister Andrus Ansip mängib aga sellise jutu peale pigem solvunut ja raiub kui rauda: eelarve on koostatud konservatiivselt, on 2,7miljardiline puhver, vajadust kulusid vähendada pole.

Ei lisaeelarve ega riigieelarve käikulaskmiseks ei piisa ainult valitsuse tahtest. Kas saame loota, et riigikogu võtab kuulda mõistuse häält?

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Jürgen Ligi aga ei usu, et riigikogu võtaks ette eelarvetulude ümberhindamise - tehniliselt liiga keeruline. Pealegi vastutab Ligi sõnul eelarve eest valitsus. Peaminister ja rahandusminister rääkisid Äripäeva ajakirjanikule millegipärast eelarvepositsiooni muutmise kohta, et riigikogu seda üldse teha ei tohi.

Riigikogul on aastatega juba niipalju kogemusi ja töiseid öid eelarve kallal veedetud, et tulude poolt vähendades ei unustaks ta ilmselt ka kulusid kärpimast. Iseasi, kas on tahet - see nõuaks kõva tööd ja võtaks lõivu ka öisest unest.

Toimetuse meelest on riigikogul nüüd võimalus näidata, et ta ei ole tühipaljas kummitempel - võrdluse autor on president Toomas Hendrik Ilves ja seda kasutas riigikogu liikme staatusest loobumist põhjendades ka Liina Tõnisson -,

mis paneb mõtlemata käe alla kõigele, mis Stenbocki majas otsustatud.

Ei ole nii, et ainult valitsus otsustab. Valitsus teeb siiski ettepanekud ja riigikogu otsustab. Kui eelarve pinguletõmbamine üle jõu käib, on alati võimalus see valitsusele tagasi saata. Aga esitatud kujul ei saa sest majandusele tuge, mida see tuleval aastal vajab ehk rohkem kui kunagi varem.

Autor: ÄP