Laiendame vabastusmeetodit

Kaks aastat on visalt, kuid tulutult tõstatatud vajadust muuta tulumaksuseadust, et tagada füüsilistele isikutele reinvesteeritud kapitalitulude osas samaväärne kohtlemine äriühingutega. Samal ajal on jäänud tahaplaanile asjaolu, et meie maksusüsteem ei kohtle samaväärselt ka äriühingute eri tululiike.

Aare Kurist kirjeldas artiklis "Eesti viis aprillis läbi tõelise maksureformi" (ÄP, 31.05.2005), miks vabastusmeetodile üleminek välisriigist saadud dividendide osas oli Eesti konkurentsivõimele olulisem kui arutelu selle ümber, kas maksumäär peab langema ühe või kahe protsendipunkti võrra aastas.

Vabastusmeetodile üleminek dividendide osas oli suur samm edasi, kuid mitte lõppvaatus konkurentsivõimelise maksusüsteemi väljaarendamisel. Tõsiselt tuleks kaaluda vabastusmeetodi laiendamist ka äriühingute saadud kasule osaluste võõrandamisest (sh likvideerimisjaotistele ja kasule kapitali vähendamisest) välismaiseis tütarühinguis.

Välisriigi maksukohuslaselt saadud dividendide arvelt aktsionäridele dividende jaotav Eesti äriühing dividendide jaotamisel täiendavalt tulumaksu tasuma ei pea - eeldusel, et Eesti äriühingu osalus tütarühingus on vähemalt 15%. Välisriigis maksustatud tütarühinguis osaluste võõrandamisest saadud kasu osas tagatakse Eesti residendist äriühingule küll võimalus lükata topeltmaksustamist edasi kasumi jaotamise hetkeni, siis aga leiab topeltmaksustamine ikkagi aset.

Enamik ELi riike väldib topeltmaksustamist, kuigi tihtilugu on vabastusmeetodi rakendumiseks sätestatud dividendide ja kasu puhul kindel lävi (nt osaluse suurus või osaluse ajalise hoidmise nõue).

Kontsernidel tuleb tavapärase majandustegevuse raames ikka osalusi tütarühinguis müüa, likvideerida või restruktureerida. Eesti maksusüsteem ei taga praegu sama soodsat maksukäsitlust kui on paljudes teistes riikides. Maksukohustuse edasilükkamine pole sama atraktiivne kui vabastusmeetodi rakendamine, st topeltmaksustamise täielik vältimine.

Vabastusmeetodi laiendamine kasule osaluste võõrandamisest soodustaks Eesti kaudu toimivaid maksustruktuure välisriikide kasutamise asemel. Samuti paraneks Eesti võime pakkuda Hollandile, Luksemburgile jt riikidele konkurentsi valdusühingute asukoha valikul, soodustades sellise raha läbivoolu Eestist, mis muidu siia ei tuleks.