Pulsikell - tark mees randmel

Rivo Sarapik 24. oktoober 2007, 00:00

Ehkki enesetunne võib treenides olla oluline indikaator vormi ja trenni efektiivsuse hindamiseks, ei õnnestu paljusid olulisi näitajaid pelgalt enesetundest välja lugeda. Näiteks olulisim näitaja trennis: südamelöögisagedus ehk pulss.

Pulss on treeningu alus, sest sellest sõltub, mil moel treening inimesele mõjub. Pulsikell aitab trennil täita eesmärki, mida sportlane või plaan ette näeb - kas arendada põhi- või kiiruslikku vastupidavust.

Tõsi, pulssi saab ja võib ka kaela pealt mõõta. Esiteks on aga tülikas pidevalt trenni katkestada ja pulssi mõõtma hakata. Teisalt ei ole käsitsi mõõtmine kõige täpsem, sest näiteks peatudes pulss aeglustub ja nii ei saa treeningust õiget pilti.

Lihtsamad kellad mõõdavad lihtsamaid näitajaid ehk peamiselt pulssi, keskmist ning miinimum-maksimum pulssi. Keerulisemad kellad aga on sobivad kandma nime randmekompuuter, sest kogutav info on oluliselt põhjalikum.

Sportlased vajavad pulsikella eesmärgipäraseks treeninguks ja treeningute analüüsiks, harrastajad alguses pigem selleks, et mitte ennast üle koormata.

Pulsikella nn baaskomplekt sisaldab enamasti kella ja rinnavööd, mis saadab andmed kella.

Lisaseadmete abiga on võimalik aga trennist kogutavat infot oluliselt suurendada. Näiteks jooksusussidele kinnitatava jalaanduriga saab teada kiirust, Polari vingeim andur mõõdab ka kõrguste vahet, sammude tihedust ja pikkust. Käsivarrele kinnitatav Suunto GPSiga andur aga aitab distantsi ja kiirust mõõta satelliidi abil.

Hetkepulss - südamelöögisagedus praegusel hetkel. Eri tootjate pulsikellad võivad pakkuda erinevat tihedust, millal rinnavööst info kella saadetakse - intervall võib olla näiteks üks, viis või 15 sekundit. Mõnel kellal saab seda reguleerida. Esimene neist on täpseim ent ka energiakulukaim, seega patarei tühjeneb kiiremini ja mälu saab rutem täis. Hetkepulsi teadmine aitab reguleerida tempot ja koormust - kas tõsta või langetada, vastavalt trenni eesmärgile.

Keskmine pulss - nii löökide kaupa kui ka protsendina maksimaalsest. Näitab seda, kui efektiivne ja mis tüüpi treening oli - kas treening rõhus põhivastupidavusele või arenes kiiruslik vastupidavus.

Minimaalne-maksimaalne pulss - keskmisele pulsile lisaks on oluline teada ka minimaalset-maksimaalset pulsivahemikku, sest kindla eesmärgiga trennis võiks harjutaja südamelöögisagedus püsida kõikumiseta ühes vahemikus.

Treening eri pulsitsoonides - täiendab keskmise pulsi näitu, sest erinev südamelöögisagedus ehk eri pulsitsoonid mõjuvad kehale isemoodi. Parem kell võimaldab sisestada individuaalse pulsitsooni. Need saab sportlane teada näiteks koormustestil, kus selguvad isiklikud südamelöögisagedused - nii maksimaalne pulss, aeroobne südamelöögisagedus kui ka anaeroobse tsooni algus.

Kulutatud energia - info kilokalorites.

Sammutihedus ja sammupikkus - aitab analüüsida jooksutehnikat, nt kas samm pikal distantsil muutub ehk kas jooksja teeb rohkem ja lühemaid samme, kulutades niimoodi enam energiat. Vajab lisaseadet.

Distants - kilomeetrites, täpsemad kellad mõõdavad ka meetrites. Mõõta võimalik nii käies-joostes kui ka rattaga sõites. Vajab lisaseadet.

Kõrguste vahe - rajaprofiili nägemine aitab analüüsida, miks pulss teatud hetkedel üles või alla on liikunud. Vajab lisaseadet.

Kiirus - nii käies-joostes kui ka rattaga sõites on võimalik lisaseadme abiga saada teada oma liikumiskiirus. Aega saab valida nii km/h kui ka min/km.

Trenni pikkus - stopper, mis loeb tunde-minuteid-sekundeid trenniaega.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:37
Otsi:

Ava täpsem otsing