Kuni sortimine rahavõitu ei loo...

ÄP 31. oktoober 2007, 00:00

Uuest aastast peaksid kõik elanikud-prügitekitajad kohustuslikus korras hakkama oma prügi sorteerima, kontrolli kohustus lasub kohalikul omavalitsusel.

Arvame, et prügi sorteerimise süsteem niisugusel kujul tööle ei hakka. Põhjendame.

Enamikul kortermajade elanikest, rääkimata eramajadest, on õue peal üks ja ainus prügikonteiner. Ja sinna läheb kogu olmeprügi, olgu see sorteeritud või mitte.

Prügiauto teeb ikka ettenähtud ajal oma ringi ära, tühjendab konteineri - olgu pilgeni täis või sorteerimise võrra tühjem, vahet pole - ja prügifirma esitab konstantse arve.

Sellise süsteemi juures ei anna prügi sorteerimine mingit rahalist võitu. Ja vaevalt süsteem uuest aastast muutub. Aga kuni elanikud ei tunneta oma rahakoti peal reaalset võitu, ei hakka nad ka prügi sorteerima. Ja teadlikkus? Rahaga stimuleerimata kujul on teadlikkus üldjuhul väiksem.

Sunnimehhanism? Kohalik omavalitsus peab küll tagama prügi sorteerimise, kuid kellegi koju sisse marssida pole õigust kellelgi peale politsei. Pidada valvet iga prügikonteineri juures ja tõkestada ebateadlikel kodanikel oma sorteerimata ämbrit-kilekotti tühjendamast? Naeruväärt.

Asi hakkaks edenema, kui ühe n-ö üldkonteineri asemel oleks kõikjal mitu - eraldi klaasile, paberile-papile, plastile. Ja sorteeritud sisuga konteinereid tühjendaks prügifirma tasuta. Tasuda tuleks ainult üldkonteineri tühjendamise eest. Nii osa kortermajade juures praegu käibki.

Ent eramajade puhul see ei tööta - mitu konteinerit on mõeldamatu. Kuivõrd eramaja omanikul peab kohustuslikus korras olema prügifirmaga leping - pikima tühjendussagedusega neli nädalat -,

ei teki eramute elanikel sorteerimisest rahalist võitu.

Enam ju niisugust võimalust pole, et kutsud prügiauto siis, kui konteiner täis. Pidavat haisema minema, kui liiga kaua seisab, mis võib iseenesest olla tõsi.

Teisalt on prügifirmadele, kes on piirkonna hanke võitnud, garanteeritud stabiilne sissetulek: vähemalt korra nelja nädala tagant kallutab masin sorteeritud või sorteerimata prügi oma kurku ja firma saadab arve.

Rahul on seega ka prügifirmad - nii et kes on sorteerimisest huvitatud?

RagnSells pakub kaheksas linnas või omavalitsuses rohelisi kilekotte, kuhu saab tasuta panna mahla- ja veinikartongi, klaastaarat, plastmasspudeleid ja metallpurke.

Hea mõte, aga suurema osa nimetatud sortimendi eest võib ju pärisraha peo peale saada.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing