Lauri Liipa: alati saab paremini

Asko Talu lõi TNTsse nn töötajasõbraliku töökeskkonna, millised on Teie plaanid?

See keskkond on tiimitöö tulemus. Juhtkond ei saa ilma töötajateta kuskil üksikul saarel töötajasõbralikku keskkonda arendada. See sünnib koostöös. Me jätkame ja arendame seda liini. Kui töötajatel on hea olla siin tööl, siis nad tahavad siin käia ja head tööd teha.

Muud moodi polegi võimalik. Töötaja ei ole enam ressurss, keda saab kohelda nagu materjali. Logistika on valdkond, kus meil on tööl inimesed, kes mõtlevad, ja pole operatsioone, kus tuimalt tõstetakse asju ühest hunnikust teise või värvitakse muru roheliseks.

Kõike, mis tehakse, tehakse mõttega, mis tähendab, et inimene, kes laos kaupa liigutab, kes kliendiga suhtleb, on firma patrioot ja üritab firmat paremaks teha. See ongi minu jaoks hea keskkond.

Hea keskkond on see, kus tublisid inimesi motiveerib see, kui on palju tööd ja on huvitav.

Alati saab paremini. See on minu moto. Kindlasti on mingid mõistlikud piirid. Me oleme kindlasti oma teel nii-öelda üle mäe saanud, aga alati avaneb sealt mäetipust vaade veel kõrgematele mägedele, ja see, mida me tahame saavutada, need eesmärgid kasvavad koos meiega. Ma ei tee kõiki asju samamoodi nagu eelmine juht.

Kindlasti tahaks. Muidugi on saavutatav. Nimetagem mind optimistiks, aga kui midagi väga tahta, siis see saavutatakse. Muidugi ma astun suhteliselt suurtesse kingadesse, aga ma pean seda väljakutset positiivseks.

Kogu organisatsiooni nõudmised juhile on ju palju kõrgemad. Mängite tennist, siis ju ka valite tugevama vastase, see arendab ka ennast.

See valdkonna vahetus ei olnud mingi väga teadlik valik, et ma tahaks kindlasti logistikaettevõttes töötada. Pigem oli mul tunne, et tahaks teha midagi muud kui toiduainete töötlemine.

Mõtlesin järgi, et ma olen töötanud toiduettevõttes kogu oma tööelu. Kui sa tunned, et ei suuda enam midagi anda sellele firmale, kus sa töötad, siis tuleb edasi liikuda. Minu jaoks oli see hea vahetus, sest logistika valdkond areneb kiiresti ja see teeb töö huvitavaks.

Eks toiduainetööstus kasutab logistikfirmasid hankijatena toidu laiali vedamiseks. Aga ega eriti muid kokkupuuteid ei olnud.

Ma arvan, et firma arendamise seisukohast on eesmärk eelkõige evolutsioon. Mul on praegu väga hea positsioon või hetk.

Tavaliselt toimub juhi vahetus firmale raskel või otsustaval hetkel. Aga siin toimib ja areneb kõik. See on nagu sõitva trammi peale astumine, suhteliselt lihtne, aega jääb TNTsse sisseelamiseks ja õppimiseks.

Kullerteenuste turu võiks jagada rahvusvaheliseks ja siseriiklikuks.

Rahvusvaheliste vedude turust on selgelt eristatav kiirkullerfirmade osa, kus TNT on Eestis turuliider.

Me ei tee seda peaaegu üldse. See on olnud arutlusel. Me oleme rahvusvaheline kullerteenuse firma. Seda peaks tükkide kaupa vaatama.

DHLil on logistika pool juures, me oleme puhas kiirkuller ja siis on terve hulk selliseid firmasid, kes kiirkulleritena toimetavad Eesti turul. Kui vaatame rahvusvahelisi kiirkullerteenuseid, siis meie oleme turuliidrid.

Eesti Post korraldas riigihanke, kus nad soovisid tegelikult sellist partnerit, kes aitaks neil teha rahvusvahelist kiirkullerteenust. Eesti Postil on Eesti olemas päris korralik võrk. Aga ei ole rahvusvaheliselt võrku. Me võitsime selle hanke. Selle koostöö sisu ongi, et TNT teenuseid saaks osta pikemas perspektiivis igast postkontorist. Sinna me liigume faaside ja etappide kaupa.

Esimene etapp on läbi - kaks pilootkontorit Tallinnas. Alustame teist etappi, kus me tahame kõik maakonnakeskused käima saada, ehk meie teenuseid saaks saata sellisest kohast, mida me praegu ei kata. Sest muidu on ju kiirkullerfirmad hästi Tallinna-kesksed. Kui Tallinnas on konkurents tugev, siis mujal Eestis on nõrk.

Meie huvi on laieneda väljapoole Tallinna ja Eesti Post tahab rahvusvahelist teenust pakkuda.

Alustasime kevadel ja nüüd võib öelda, et kõik läks käima hästi. Ühtegi lahendamatut probleemi ei olnud.

Ma arvan, et need numbrid on nii väikesed, et see ei näita midagi. Mida me tahtsime näha ja millega oleme rahul, on see, et teenus töötab ja koostöö protsessid on paika pandud.

Kui hakkame laienema, siis saab hakata mõõtma, palju seal tegelikult raha või saadetisi liigub.

Sama hästi kui pole mõjutanud. Loomulikult peame oma põhitegevusele keskenduma ja siis on hea, kui on üks asi, mida me teeme väga hästi. Varasemast on meil jäänud mõned logistikateenuse kliendid. Nendega jätkame, aga me ei arenda seda teenust. Me ei otsi uusi kliente.

Konkurendid ei pea olema vihavaenlased. Ka konkurendilt on midagi õppida ja on asju, mida saab teha koos ning mis on kõigile kasulikud.

Tore on iga päev aknast välja vaadata ja näha, kuidas konkurent toimetab, kes saab kiiremini. See on mänguilu.

Nad võtavad kogu aeg natuke suurema propellerlennuki, mis sõidab Tallinna ja Helsingi vahet. Meil on Boeing. Me astusime korraga kõrgema trepiastme. Boeing tuleb otse TNT rahvusvahelisest Euroopa sorteerimiskeskusest. Mingisugust ümberlaadimist, nagu DHLil Helsingis, TNT-l ei ole.

Minu meelest on see hea, kui turul on tugevad mängijad. Ega tugev konkurent ei ole alati halb. See nõuab, et ettevõte on ärkvel ja areneb ise ka. Ei teki sellist uinuva kaunitari efekti.

Kui sa küsid, kas me oleme mures, siis ei. Me oleme oma suure sammu teinud ja see, et nad väikeste sammudega jõuavad meile järele, ei ole probleem.

Võiks öelda ühe sõnaga - globaliseerumine. See tähendab, et rohkem mahtu liigub Euroopa ja Aasia vahel. USAs ja Euroopas on suur siseturg. Kus mahud praegu kasvavad, on ikkagi Aasia. Inimesed tahavad järjest kiiremini ja mugavamalt.

Tootmised üritavad oma laovarusid vähendada, mis tähendab, et järjest kaugemalt ja järjest kiiremini tuuakse kaupa õigeks hetkeks kohale. See ongi logistika üks huvitav punkt. Näiteks laovaru on selline asi, mida elektroonikafirma ei saa endale lubada, see läheb neile kalliks maksma.

Lennutransporti peetakse teiste transpordiliikidega võrreldes tunduvalt kallimaks.

Tegelikult see hinnavahe kogu aeg väheneb ja järjest mõttekam on rohkem kaubagruppe lennukiga saata. Ja ega me ole ainult lennufirma.

TNT-l on parim maanteetranspordivõrk. Ma arvan, et meie konkurentsieelis, kui me tahame kasvada, on saada firmadele integreeritud partneriks.

Selle asemel, et matta raha uude laohoonesse, on võib-olla mõistlik ladustamise pealt kokku hoida ja maksta natuke rohkem, et kaup veetaks lennukiga.

Ma ei ütleks, et meil on lähiaastatel vaja teha suuremaid investeeringuid Eestisse, mis kliendi jaoks muudaks meie teenust kuidagi paremaks.

Kvaliteetne hüpe oli aastal 2005, kui ehitati uus terminal - depoo lennujaama. Põhiliselt investeerime oma võrgu arendamisse, sellesse, kuidas kaubad meie ja Euroopa vahel liiguvad. Tegelikult investeerime teenusekvaliteeti ja lennuohutusse järgmisel aastal.

Näiteks on 2008. a. eelarves ohtlike ainete koolituse üleviimine e-õppele.

Liigub vähe, aga palju ei ole vaja, et suur jama juhtuks. Ükskõik kui väike see osakaal kogumahust on, tuleb neid käsitleda äärmise ettevaatlikkusega.

Kindlasti mõjutab Eestis aeglustuv majanduskasv meid. Sõltume ju oma klientidest. Kui nende kaubavahetuse mahud muutuvad, siis muutuvad ka meie veomahud. Üldiselt on see suhteliselt marginaalne mõju, sest me sõltume palju rohkem rahvusvahelisest turust, kuna küllaltki palju on importkaupa.

Meie kasuks töötavad ka mitmed suundumused, sest logistikateenuseid kasutavad kliendid järjest rohkem. Sealt tuleb tugev tõusutrend. See väike lohk, mis siin Eesti turul juhtub, see ei ole meile tugev mõju.