Euro paralleelkasutusse!

Taavi Veskimägi 12. november 2007, 00:00

Eesti eesmärk on saada Euroopa Majandus- ja Rahaliidu täisliikmeks ja võtta kasutusele ühisraha euro. Jutt Eesti võimalusest jätkata veel kümneid aastaid Eesti krooniga ka fikseeritud vahetuskursi juures on kaheldav. Me oleme liiga väikesed ja avatud, et hallata talutavalt finantspoliitilisi riski üha turbulentsemas ja asümmeetrilisemas maailmamajanduses. Optimaalse valuutapiirkonna teooriast tulenevalt peame varem või hiljem mõne suurema valuutapiirkonnaga liituma. Euroalale me hetkel ilmselt alternatiivi ei näe.

Minu selge eelistus oli Eesti liitumine euroalaga 1. jaanuarist 2007. Ka praegu on kiire täisliikmelisus ilma igasuguste vaheetappideta minu esimene eelistus. Ettepanekuga võtta euro paralleelvaluutana kasutusele tulin välja põhjusel, et euroalaga liitumine on lükkunud edasi ebamäärasesse tulevikku. Näen seda ühe võimalusena liikuda edasi täisliikmelisuse poole tingimustes, kus puudub valitsev poliitiline tahe kasutada euro nimel ühekordseid meetmeid Maastrichti konvergentsikriteeriumide täitmiseks.

Ühekordsete meetmeteta on väga keeruline konvergeeruva majanduse tingimustes kriteeriumeid täita, kui ei esine juhuslikke anomaaliaid. Seda näitavad nii meie kui ka rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide prognoosid. Viimased euroalaga liitujad on laialdaselt kasutanud "trikke" vajalike sisenemistingimuste täitmiseks. Ma ei kutsu üles petma, on ka sisulisi ja intelligentseid lahendusi.

Kui me ei taha kasutada ühekordseid meetmeid alates valitsuse võlakirjadest rahapakkumise vähendamiseks kuni ühiskondlikku kokkuleppeni, rääkimata eelarve- ja maksupoliitilistest hoobadest, siis paralleelvaluuta kasutamine on üks võimalus edasi minna. See võimaldab saavutada kiiremat reaalset konvergentsi ja suuremat majandustsüklite sümmeetrilisust euroalaga. See oleks euroalaga konvergentsis samm edasi fikseeritud vahetuskursilt.

Lisaks sellele pean võimalikuks, et tuues euro ametliku maksevahendina raharinglusesse krooni kõrval, saab vähendada inimeste jaoks sissetulekute ja kohustuste eri valuutades sätestatuse kursiriski. Samuti tekib võimalus saada osa eurotsooni finantshüvedest, vähendada finants- ja rahanduslikku ebastabiilsust, stimuleerida kaubavahetust euroalaga.

Kõik eelnev aitab kaasa Eesti reaalsele konvergentsile eurotsooniga ega vähenda, vaid suurendab meie vahetuskursi usaldusväärsust ja võimalusi saada kiiresti euroala täisliikmeks. Keegi ei kõnele täna Eesti krooni nominaalse kursi muutusest euro suhtes, küll aga võib reaalkurss ilma reaalse majandusliku konvergentsita muutuda.

Ning kui ühel õnnelikul päeval peab Euroopa Nõukogu tegema otsuse, mis kursiga Eesti kroonid eurodeks vahetatakse, võib paljudel Euroopa riikidel tekkida küsimus praeguse kursi õigsusest. See otsustushetk on senisele vahetuskursile suurim risk.

Kui anname eurole Eestis ametliku valuuta staatuse, toimub kahe aasta pärast enamik tehinguist Eestis eurodes - kui ka riik asub eurot kasutama. Miks mitte teha juba järgmine riigieelarve paralleelselt kroonides ja eurodes? Oskaksime paremini võrrelda, kui rikkad me tegelikult oleme oma 100miljardilise eelarve ja 300 miljardi kroonise SKP juures.

Eesti Panga muret paralleelkasutuse pärast võib mõista, nemad kutsutakse kindlasti Frankfurti Euroopa Keskpanka "vaibale" ning neil puudub kuni täisliikmelisuseni võimalus osaleda Euroopa Keskpankade Süsteemis. Aga kas seepärast peaksime loobuma ühest võimalusest astuda järgmine samm euro suunas?

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    06. December 2011, 19:34
    Otsi:

    Ava täpsem otsing