Galojan: toru päästnuks tupikust välja

ÄP 13. november 2007, 00:00

Galojan vastas venekeelse majandusportaali dv.ee küsimustele.

Kas valitsus võttis vastu õige otsuse gaasitoru Nord-Stream ehitamise küsimuses? Kas see otsus mõjutas Eesti suhteid Venemaa ja ELiga? Kas eksisteerib meile veel teadmata ohte, mida valitsus ei ole otsuse tegemisel arvestanud?

Jääb mulje, et selle otsuse juures olid olulisemad mitte majanduslikud või poliitilised, vaid pigem emotsionaalsed aspektid. Raske öelda, kas otsus halvendas suhteid Venemaaga, kuid kindlasti ei parandanud.

Võib-olla positiivne otsus oleks andnud võimaluse välja tulla tupikseisust kahe riigi vahelistes suhetes, kuhu olime jõudnud pärast aprillisündmusi.

Vastutulelikkus oleks kindlasti leidnud positiivse vastukaja ka meie euroliidu partnerite poolt. Eesti on jäänud omapärasesse isolatsiooni, kui isegi meie põhjanaaber Soome on Nord Streami projekti hinnanud positiivseks ega näe takistusi, et gaasitoru tuleks läbi Soome territoriaalvete.

Otsus puudutas Eesti suhteid mitte ainult naaberriikidega, vaid kogu ELiga. Oleks ju gaasitoru olemasolust huvitatud mitte üksnes Saksamaa, vaid ka teised Lääne-Euroopa riigid, mis tarbivad vähemal või suuremal määral maagaasi. Kindlasti oleks kasulik projektis kaasa lüüa ning saada sellest ka reaalset majanduslikku kasu.

Mida te arvate Eesti majanduse hetkeolukorrast?

Viimase kolme kvartali majanduskasvu numbrid on vähenenud - see on fakt.

Majandusteadlased vaidlevad viimasel ajal, kas Eesti majandusest tabab pehme maandumine või kriis. Täna saab rääkida pehmest maandumisest. Kui majanduspoliitika ja ümbritsev majanduskliima jääb samaks, siis Eesti-suguse väikse riigi majandus on palju haavatavam kui tugevate ja stabiilsete riikide majandused.

Eesti SKP tuleb kõigepealt teenindussektorist, mitte tootmisest, seetõttu ta on ka haavatav ja mõjutatav makromajanduskeskkonnast. See on meie majanduspoliitika üks nõrk külg.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing