Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Töötukassa ja haigekassa säästukavad

Kadi Heinsalu 13. november 2007, 00:00

Ehkki rahandusministeerium ei ole üheltki riigiasutuselt tagavaraplaani küsinud, on kumbki asutus seda koostama asunud. Pensionikassa musta stsenaariumi ei tee, sest pensionid tuleb igal juhul välja maksta ja reservi on selleks ligi 6 miljardit krooni.

Töötukassa analüüsiosakonna juhataja Anne Lauringson sõnas, et nende jaoks on olulised andmed töötuse määr, keskmise palga kasv, aga ka majanduskasv. 2008. aasta lõpuks on näiteks nende kolme stsenaariumi kohaselt töötukassa varade maht vastavalt 3,4 miljardit (rahandusministeeriumi põhistsenaarium) või 3,1 miljardit (mõlema riskistsenaariumi puhul).

2011. aasta lõpuks aga, kui eeldada, et jäävad kehtima praegu kehtivad töötuskindlustusmakse määrad ja hüvitisi makstakse edasi samadel alustel, vastavalt 5,2 miljardit, 3,5 miljardit või 1,9 miljardit. Praegu on töötukassa varade maht 2,7 mld krooni.

"Perspektiivis on varade maht niivõrd erinev seetõttu, et põhistsenaariumi korral ületavad jooksvad laekumised väljamakseid ja varade maht suureneb," jätkas Lauringson.

Riskistsenaariumide korral aga hakkavad jooksvad väljamaksed juba 2009. aastal ületama laekumisi ning töötukassa teeb väljamakseid kogunenud vahendite arvel.

Töötukassa nõukogu liige, rahandusministeeriumi riigikassa osakonna juhataja Ülle Mathiesen sõnas, et arvutused erinevate riskistsenaariumidega näitasid, et praegused reservid ja jooksvalt juurde kogutav raha peaks katma ka halvima stsenaariumi vajadused.

Rahandusministeeriumi riskistsenaariumis toibub majandus suhteliselt kiiresti, kuid IMFi riskistsenaariumi kohaselt on majanduse halvem olukord sügavam ja pikem. "Põhiliseks järelduseks on see, et isegi kui Eesti majandusel läheks järgnevatel aastatel halvemini, ei jää töötukassa hüvitiste väljamaksmisel hätta," sõnas Lauringson.

Suvel haigekassa nõukogu otsusega kaasaskäivast prognoosist võib näha, et isegi positiivse majandusmudeli jätkumise korral hakkab haigekassa sööma varusid aastal 2010. Peamiselt saab näpistada praeguseks 2 miljardit krooni kogunenud jaotamata kasumit.

Haigekassa nõukogu liige Tarmo Noop sõnas, et eks ettevõtjate esindajad on alati haigekassas tähelepanu juhtinud efektiivsemale majandamisele, kuid prognoose teha saab numbritelt, mille annab ette rahandusministeerium.

Haigekassa juhatuse liige Maigi Pärnik-Pernik sõnas, et riskistsenaarium 1-2 aasta perspektiivis on eelkõige tulude laekumise vähenemine, sest inimeste vajaduses ravi järele paari aasta jooksul kiireid muudatusi ei toimu. Tulude poolelt on kõige olulisem haigekassa jaoks sotsiaalmaksu laekumine, mis eelkõige sõltub töötavate inimeste arvust ja keskmisest palgast.

Kuna maksulaekumise vähenemise korral kulusid samavõrra vähendada ei ole võimalik, siis nn riskistsenaariumi eesmärk on välja arvutada võimalik puudujääk, jätkas ta.

Rahapuuduse korvamiseks on kolm alliakat. 2007. aasta lõpuks peaks haigekassa jaotamata kasum olema 2 miljardit krooni, lisaks on tal reservkapital (aasta lõpuks 600 miljonit krooni) ja riskireserv (200 miljonit krooni).

Haigekassa ja töötukassa nõukogu liige Tarmo Kriis sõnas, et haigekassal erinevalt töötukassast on oht, et maksulaekumine ei kata kõiki kulusid tulevikus piisavalt.

Haigekassa lähtub tema sõnul poliitikast, ilmselt tuleb osa kulusid tulevikus kellelegi teisele suunata, näiteks hüvitised haiguseaja eest. Ka jaotamata kasum võib kiiresti kahaneda.

Riigis tervikuna ennustab Kriis 2008. aasta teises pooles n-ö väga rahulikku aega palgakasvu osas, mis kahandab nii riigi kui ka omavalitsuste tulubaasi. Samuti kukub seoses palkade kasvuga ettevõtte tulumaksu osa, kuna palku hakatakse järjest rohkem tõstma kasumi arvel. Sisetarbimise vähenemine kahandab käibemaksu laekumist.

Riigi jaoks on olulised kaks otsust: teha veel suurema ülejäägiga eelarve ja teiseks võtta oma personalikulude kasv kontrolli alla. "See jutt on kulunud, aga oleme erakondadega tööandjate nimel sel teemal läbi rääkimas, et midagi muutuks," ütles Kriis.

Kui Eesti majandust peaks tabama oodatust oluliselt suurem ðokk, saab Tallinna linn viimase võimalusena vähendada kavandatud investeeringuprojekte jm planeeritud uusi algatusi. Tuluprognoose koostades on linn lähtunud majandusaktiivsuse langusest ning sellest tulenevast maksutulu kasvu pidurdumisest.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing