Kreenholm üritab mitte hääbuda

Klienti ei huvita, et Eestis on inflatsioon, energiahinnad kallinevad, töötajad soovivad kõrgemaid palku jne.

Eesti üks vanimaid tänini tegutsevaid ettevõtteid on tekstiilitootja Narva Kreenholm, praeguse ärinimega Kreenholmi Valduse AS.

Kreenholmi finantsjuht Aivar Melders on seisukohal, et Eesti tekstiilitööstuse peamised eelised võiksid olla lühikesed tarneajad, paindlikkus, uute tehnoloogiate kasutamine, toodangu hea kvaliteet.

Kreenholmi vabriku põhitoodanguna on eestimaalastele tuntud voodipesu ja käterätikud. Kuid kodumaine kasutaja Kreenholmi kõiki tooteid ei tunne, kuna ettevõte täidab välismaalt lähtuvaid otsetellimusi, näiteks restoranidele ja hotellidele. See ongi ettevõtte põhitegevus. Viimase paari-kolme aasta jooksul on Kreenholmi emafirma Borås Wäfveri AB toonud kogu tootmise Rootsist Narva.

Kreenholmi juhataja Matti Haarajoki märgib, et tänu hiljuti ostetud endise Polytexi tehase seadmetele saab firma nüüd toota eriti suuremõõdulisi tekstiilitooteid. See annab Kreenholmile avaramad võimalused laiendada oma toodangu sortimenti ja olla paindlik Kesk-Euroopa ja Venemaa turul. Ülisuured rahapaigutused tootmise moodsamaks muutmisesse on Haarajoki sõnul ka peamine põhjus, miks ettevõte 2006. aastal üle 70 miljoni krooni suurusesse kahjumisse langes. Lisaks kaasnesid tootmise ümberkorraldamisega kulutused seadmete transpordile ja inimeste väljaõppele. Haarajoki märgib, et miinust paisutasid suuremaks ka kaks problemaatilist klienti, kulusid suurendasid energia hinna ja palkade tõus.

"Neid kulusid ei saa me kompenseerida toodangule hinda juurde pannes," tõdeb Haarajoki. Uudistooteks on Kreenholmil kaetud kangad. Neid saab kasutada nii rulookardinatena kui ka laualinadena. Kui siiani müüdi tekstiili kardinatootjatele, siis nüüd on Kreenholmil võimalik ise ruloosid valmistada.

Viimasel viiel aastal on rõiva- ja tekstiilitööstuse tootmise mahud vähenenud umbes miljard krooni.

Suurema osa langusest on andnud kolm-neli suurettevõtet, samuti tootjad, kes elasid vaid odavast allhankest. Tänaseks on Aasia mõjul ja kohalike tootmiskulude järsu kasvu tõttu suurem osa lihtsal allhankel baseerunud ettevõtetest tegevuse lõpetanud. Muutused on ees veel küllalt paljudes 10-40 töötajaga väikeettevõtetes.

2003. aastaga võrreldes on sektori töötajate arv vähenenud 4950 võrra, suurem osa neist on rakendust leidnud teeninduses (eriti jaekaubanduses) ning vähemal määral teiste tööstusharude ettevõtetes.

Autor: Susan Lahesalu