Ökoloogilise jalajälje suurus näitab firma töö tulemuslikkust

Eesti ettevõtetest on ökoloogilise jalajälje vähendamise, st keskkonnateadlikkuse lipulaev Tartu trükimaja Triip. 2006. aasta keskkonnaaruande kohaselt on Triibu ökoloogiline jalajälg vähenenud aasta varasemaga võrreldes 5%. Keskkonnaaruannet koostab sõltumatu eksperdina Eestimaa Looduse Fondi keskkonnajuht Anu Kõnnusaar, kelle hinnangul on 5% aastas märkimisväärne tulemus, kuivõrd samal ajal säilitati tavapärane toodangu maht. Aastaga 2003 võrreldes on Triibu ökoloogiline jalajälg vähenenud 19%.

Triibu keskkonnaaruannet on tänaseks koostatud viis aastat. Anu Kõnnusaare sõnul on see teadaolevalt pikim aeg Eesti ettevõtete seas ökoloogilise jalajälje ja CO2 emissiooni meetoditel.

Kõnnusaare sõnul on Eesti ettevõtjad ja inimesed üldjoontes väga keskkonnasõbralikud, kuid ainult sinnamaani, kus keskkonnasõbralikkus nende rahakotti või mugavust ei riiva.

"Triip väärib esiletõstmist selle tõttu, et viib ellu reaalseid keskkonnasõbralikke tegevusi. Kasutusel on looduslik trükivärv ja paber kaubamärgi all Roheline Trükis, trükiprotsessis kasutatakse uuenduslikke tehnoloogiaid, paberi ja papi lõikejääkidest tehakse näiteks vutimunareste," iseloomustab Kõnnusaar. "Kõrvaltegevusena istutati soojuse kokkuhoiu mõttes trükikoja katusele murukatus, suvel on seal välikontor. ELFi andmetel ei ole Eestis Triibule võrdväärset ettevõtet keskkonnaaruandluses ja selle alusel tehtavates keskkonnasõbralikes tegudes."

Sama toodangumahu juures 2005. aastaga võrreldes on trükimaja suutnud vähendada kaupade transporti 57% ning kilometraažilt tehti Triibu pakiautoga 15% vähem sõite.

Triibu Rohelise Trükise tootearendusjuht Eva Peedimaa sõnul on ta Rohelist Trükist tutvustades märganud, et ökoloogiline jalajälg on kõigi jaoks põnev teema ja tekitab alati küsimuse: kui suur on minu enda ökoloogiline jalajälg?

"Me saame oma firmas teada, kui palju meie astutav jälg on suurem looduse taluvuse piirist ja milliseid tegevusi saame teha, et liigset osa vähendada," räägib Peedimaa. "Meie kliendid teavad, et isegi kui nad koos meiega metsa istutama ei tule, siis Rohelise Trükist tellides istutavad nad ikkagi igal aastal päris mitu puud. Meie ise anname neile teada, mitu puud istutasime, palju vähendasime CO2 emissiooni, milliseid loodusharidusprojekte toetasime jne."

Eva Peedimaa usub, et paljud mõtlevad inimesed kasutaksid võimalust oma ökoloogilist jalajälge tasandada, kui see oleks selgemalt ja lihtsamalt arvutatav.

"Suurepärane oleks andmebaas, kust näeks, mida võiks keskkonna heaks lihtsalt ja arusaadavalt liigse ajakuluta teha. Ja saada selle kohta ka tagasisidet," arutleb ta. "Olen kohanud inimesi, kes ütlevad, et näed - võtsin ehituskrundilt puid maha, ega see mulle endalegi meeldinud, aga ma istutaksin uued puud kusagile mujale. Aga kuhu ja kuidas?"

Triibu üks uuendusi on vastne vanapaberipress, mis võimaldab taaskasutusse suunata ka kilepakendeid. Tuleval aastal soetatakse trükimasin, mis võimaldab katta trükiseid vesilakiga. Vesilaki tulemus jääb tavalistest lakkimismeetoditest efektsem ning on keskkonnasõbralikum trükinduses levinud ofsetlakist ja kilega lamineerimisest.

Arvutage oma jalajälg välja ja analüüsige, millised on seda mõjutavad tegurid.

Üks oluline jalajälje suurendaja on transport. Meil on oma kaubik, mis viib trükised tellijatele kätte. Kui varem kihutas auto kauba valmides kohe kliendi juurde, siis nüüd kaardistasime klientide asukohad ja selgitasime välja mõistliku vedude marsruudi ja kellaajad. Logistika läbimõtlemisega oleme vähendanud transpordi osa jalajäljest 15%. Väljapoole Tartut kasutame ühistranspordi ja postfirmade teenuseid, mis vähendas meie jalajälje välistranspordi osa 57%.

Seadsime eesmärgiks muuta kontori töökorraldus paberivabaks - kogu tootmisinfo liigub digitaalselt ja eelmise aastaga võrreldes vähenes jalajälg kontoripaberi osas 51% . Uueks eesmärgiks on väljastada kõik arved ainult digitaalselt. Büroo printerites kasutame ainult FSC sertifikaadiga paberit, koopiamasinat meil pole, hädapärast saab kasutada faksi.

Kontoris aitavad lihtsad asjad - sorteerige prügi, kasutage säästupirne, printige paberi mõlemale küljele. Ökoloogiline on alati tulusam ka majanduslikult.

Ökoloogilise jalajälje arvutuste aluseks on maakera pind kui piiratud ressurss, mida inimesed kasutavad oma vajaduste rahuldamiseks.

Maakera pind on jagatud kategooriateks: haritav maa (põllu-, karja- ja metsamaa); bioproduktiivne meri (kalapüügi territoorium); energiamaa (energia tootmiseks vajalik maa-ala); täisehitatud maa (hooned jms); bioloogilise mitmekesisuse jaoks jäetud maa. Kui maakera viljakas pind jagada ära kõigi maakera inimeste peale, saame tulemuseks umbes kaks hektarit. Samas kulutab enamik meist oma mõjusid ökoloogilise jalajälje meetodiga analüüsides tööl ja muul ajal kokku mitu korda rohkem maakera pinda. Sealt tulebki vajadus säästvama eluviisi järele, sest meie käsutuses on siiski ainult üks maakera.