Palmses leidub üks omapäi kõndiv firma

Ain Alvela 14. november 2007, 00:00

Jõuan Palmsesse, kus asukohast nime saanud metsatõstukeid tootev ettevõte asub, kella nelja paiku pärastlõunal ja kohe torkab silma tsehhides ja territooriumil lasuv vaikus ning tühjus. Kusagilt ei paista keevitusesähvatusi ega kosta treipingi undamist.

Tuleb välja, et Palmse Mehaanikakojas on sisse seatud omapärane töökorraldus -

tööpäev algab tehases juba kell 7 hommikul ja hiljemalt kella kolmest on töölised vabad. Kusjuures see pole mingi juhtkonna pealesunnitud kapriis, vaid töötajate ühine otsus. Sest kusagil pole ju öeldud, et tööpäev peab kindlasti kella üheksast viieni kestma.

Eesti krooni tuleku ajal nurgakivi saanud äri võib täna mõõta 150 miljoni kroonini ulatuva käibe ning 11,7 miljoni krooni suuruse kasumiga ning kindla kohaga oma klassi metsatõstukite tootjate Euroopa esikolmikus. Tänu just viimaste aastate kiirele kasvule on Palmse Mehaanikakoda ka viiel korral koha leidnud Eestimaa gasellide edetabelis. Tegemist on ettevõttega, kes on oma valdkonnas tõeliselt edukas, kelle toodang on tellijate seas kõrges hinnas ja kellelt ei kuule selle kõige juures iga päev kurtmist üha kallinevate hindade, kerkivate palkade ja nöökava maksusüsteemi üle.

"Alustasime isaga tühjalt kohalt, selles paigas, kus praegu asub tehas, oli 1990ndate alguses vana viilhall, kus me tootmist alustasime," meenutab Anti Puusepp, kes koos isa Aadu Puusepaga jagab praegu osalust OÜs Palmse Mehaanikakoda.

Selle tütarfirma OÜ Palms Metal osalus on jagatud emafirma ja Palms Metali juhataja Bert Silla vahel. Neist esimene ettevõte on spetsialiseerunud metsatõstukite ja -haagiste tootmisele, teine valmistab põllumajanduses kasutatavaid kallurhaagiseid.

Anti Puusepp ise ei pea ennast suuremaks asjaks firmajuhiks, küll aga on ta enesekindel, kui räägib endast kui tugevast insenerist. Sellepärast peab ta ka ettevõtte tootearendust kõrgel tasemel olevaks ning nimetab seda firma edukuse üheks põhjuseks.

"Tegelikult on nii, et oleme kogu aeg ühte ja sama rida ajanud, nüüd siis juba oma viisteist aastat ning see järjekindlus hakkab lõpuks ennast ka ära tasuma," iseloomustab Puusepp oma ärifilosoofiat. "Alustasime kaarutajate tegemisega, seejärel valmisid kuidagi pooljuhuslikult esimesed kultivaatorid Soome kliendile, siis tulid esimesed metsatõstukid, seejärel haagised ja nii see tegevus on kulgenud praeguseni."

Tänavune on üle pika aja esimene aasta, kui Palmse tehasele midagi juurde ei ehitata, muidu on seda aasta-aastalt tasapisi ikka laiendatud.

Nüüd tunnistab Puusepp, kes on firma omanik, tegevjuht ja peakonstruktor ühes isikus, et ettevõtmine hakkab üle pea kasvama. Sestap toimus mõne aasta eest ettevõtte jagunemine kahte tootmisüksusesse, sestap on plaanis palgata IT-spetsialist, kes juurutaks töösse tootmisprogrammi.

"Olin algusest peale teadlik, et ma ei hakka tegelema mingi allhanketööga," kinnitab Puusepp. "Poldikesi treides võib küll ära elada, aga kuigi kaugele sellega ei purjeta. Minu ambitsioonid on suuremad - me müüme kõigepealt ajutööd ja alles seejärel masinaid. Sellepärast töötame kõik tooted ise välja ja sellepärast otsustasime viie aasta eest, et teeme kõik tööd oma kaubamärgi all."

Küll aga ostab Palmse Mehaanikakoda allhanget sisse, seda ka mõnelt Eesti firmalt.

Anti Puusepa põhimõtete kohaselt peab tootmine olema efektiivne, see tähendab võimalikult väheste inimestega võimalikult suure tööhulga ärategemist.

"Pisitasa läheb iga uus toode kallimaks, küll materjali hinnatõusu tõttu, küll euroliidu kehtestatud uute turvanõuete tõttu, küll energia kallinemise tõttu," selgitab Puusepp. "Nii mõnegi kallinemise oleme suutnud sisemiste reservide najal alla neelata ja kui tahad toota maailmaturule, pead kohapealsed kulutõusud ära taluma, marginaali tõstmiseks siin ruumi ei jää."

Häid töötajaid peab tema hinnangul hoidma, kuid nad peavad siis ka firmale vajalikud olema. Puusepa sõnul on keskmine brutopalk ettevõttes juba mõnda aega olnud üle 20 000 krooni. Palmse Mehaanikakojas töötab 35 inimest, Palms Metalis on ametis 20 töötajat.

Praegu on Palmse tehase toodangut täis kogu Euroopa, metsatõstukite osas ollakse oma nišis kindlalt esimese kolme tootja hulgas ja seal kavatsetakse ka edaspidi püsida. Ettevõttel on edasimüüjad Rootsis, Soomes, Taanis, Austrias, Norras, Sloveenias ja Iirimaal.

Anti Puusepp tõdeb, et tänapäeval on tehnika müük väga diilerikeskne. Sisuliselt tähendab see seda, et tootja peab oma masinad kõigepealt suutma diilerile maha müüa, panna nad tootesse uskuma. Alles seejärel võib häid müügitulemusi ootama hakata, kui edasimüüjad pakuvad sinu tehnikat, silmades sära.

Praegu on Palmse Mehaanikakoja toodetud metsatehnika osakaal kahe firma müüginumbrite võrdluses suurem kui tütarfirma Palms Metali toodetud põllumajandustehnika müük. Viimane moodustab kogukäibest kolmandiku. Metsatehnikast müüakse Eestisse siiski vaid paar-kolm protsenti, põllumajandustehnikast üle viie protsendi.

Keskmise tõstuki saab Palmse Mehaanikakojast 150 000 krooniga (lisandub käibemaks), koos vedavate sildadega puiduveohaagisega võib tõstuki hind ulatuda 300 000 kroonini + km.

"Me ei aja ekstra taga valmistoote võimalikult odavat hinda, eesmärk on, et meie tehasest väljuvad tõstukid oleksid töökindlad ja kena väljanägemisega. See viimane on mõeldud neile, kes oskavad seda hinnata," räägib Puusepp.

Päevas valmib Palmses kaheksa tõstukit, tuleval aastal loodab Anti Puusepp tehaseväravast välja saata ühtekokku 2000 metsatõstukit.

Alguse sai Anti Puusepa ärimehe- ja firmaomaniku tee nõnda, et ta sattus pärast TTÜ lõpetamist mingitel asjaoludel käima Ilmarise tehasesse.

Seal oli loodud tsehh, milles 15 meest tegid mingit tolle aja kohta eriliselt innovaatilist toodangut, mis kõik läks ekspordiks ja mis rahalises mõttes toitis firmat rohkem kui ülejäänud tehas kokku.

"No minul tekkis siis mõte, et milleks üldse seda tehast on vaja, kui ainuüksi see brigaad võimaldaks hästi ära elada," meenutab ta nüüd tõdedes, et pole mingit mõtet üleval pidada tootmisüksuseid, mis ennast majandada ei suuda.

Nii sõnastubki Anti Puusepa kreedo ka täna umbes nõnda, et tootmine peab olema efektiivne, mis tähendab võimalikult väheste inimestega võimalikult suure tööhulga ärategemist.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:38
Otsi:

Ava täpsem otsing