Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Me ei taju enam rikutust

Vello Rekkaro 15. november 2007, 00:00

Merko Ehitus hindas ühingu Korruptsioonivaba Eesti juhatuse liikme Agu Laiuse kommentaari maadevahetuste kohta äärmiselt kahetsusväärseks, pidades seda enneaegseks ja ülimalt spekulatiivseks (vt ÄP, 17.10). Nimelt iseloomustas Laius toimunut niiviisi: "Tegemist on kõige suurema korruptsiooniohtu näitavate tehingute kompleksiga. Teist võrreldavat pole Eesti ajaloos vastu panna."

On siiski teinegi vastu panna - varade tagastamine.

Üldmõistena tähendab korruptsioon (ld corruptio - rikutus, moraalne laostumus, äraostetavus) ametiseisundi ja sellest tulenevate õiguste kuritarvitamist omakasu eesmärgil. Korruptsioon leiab aset, kui ametnikul on monopoolne võim mingite kaupade või teenuste jaotamise üle; ta saab toimida suvaliselt, otsustades, kes palju ja mida saab, puudub konkreetne vastutus ja aruandekohustus (Vello Vensel, ÄP, 08.06.1999).

Seega varade tagastamine on meil lausa klassikaline korruptsiooni näide, mis on põiminud kokku paljusid alates seaduseandjast. Õigusjärgsed omanikud kui heausksed subjektid võtsid vastu ametnike tagastamise nime all antud omandiõiguse, sageli seadusigi rikkudes.

Nt omandireformi aluste seaduse eesmärki sätestav N 2 lg 2 ei luba vara tagastamisel kahjustada teiste isikute huve ega tekitada uut ülekohut. Eestis on võimud teostanud omandireformi 16 aastat ja lõppu pole näha. Rahvast 83% annab hinnangu, et korruptsioon on Eestis üldine ja suur probleem (PM Online, 03.11).

Samast räägib ka nn korruptsiooni tajumise indeks, sest läbinisti korrumpeerunud ühiskonnas ei peeta taolist tegevust kuritegelikuks, vaid pigem õiguslikult korrektseks. Sel kombel valitsevat võimkonda on akadeemik Endel Lippmaa hellitavalt kutsunud "kleptokraatiaks".

Pidevalt kerkib küsimus, kas meil on tegemist vaid eheda rumalusega või küünilise kasuahnuse ja silmakirjalikkuse seguga? 18. oktoobri Äripäeva esilehel on rasvane pealdis "1000 peret kodust ilma, laenude katteks läheb haamri alla kümme korda rohkem kodusid kui veel poolteist aastat tagasi." Aga kui omandireformi seadusi rikkudes on 15 aastaga riisutud 100 000 inimese koduõigus ja neile tekitatud kahju määra tuleb väljendada kümnetes miljardite kroonides, ei leia see ei riigikogu, riigikohtu ega õiguskantsleri tähelepanu.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:10
Otsi:

Ava täpsem otsing