Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Nelja kuuga juhilubadega väikelaevnikuks

Pille Rõivas 20. november 2007, 00:00

Väikelaevajuhi tunnistuseta võib laevaga merele minna juhul, kui veesõiduki purjepind on alla 25 m" või mootori võimsus alla 25 kW. Sõita tuleb valgel ajal ja hea nähtavusega, merel kuni viie meremiili kaugusel kaldast ja sisevetel kuni üheksa kilomeetri kaugusel kaldast.

Veeteede ameti tunnustusega väikelaevajuhtide kursuste korraldajaid on Eestis 21. Mitteametlike koolitajate kaudu ei jõuta väikelaevajuhi tunnistuseni, vaid saadakse praktilisi kogemusi. Tunnistust saab taotleda eksami sooritanud isik, kes on vähemalt 15aastane.

Kursus kestab neli kuud, kogunetakse kaks korda nädalas. Kursuse maht on 80 tundi. OÜ HV Mereturism kursuste juhataja Helle Hallika sõnul antakse selle jooksul esmased teadmised väikelaeva juhtimisest, mereohutusest, sidest, reeglitest-seadustest ja merepraktikast, mida on vaja kuni 24meetrise nii mootori kui ka purjega käitatava väikelaeva juhtimiseks. Põhiosa kursustest on navigatsioon ja lootsindus, tunda tuleb meremärke ja osata nende järgi navigeerida.

Kui teoreetiline osa selge, õpitakse laeva käsitsemist simulaatoril. Ka eksam sooritatakse sellel. Samas erineb simulaator sellest, mis veepeal tegelikult toimub. "Teoreetiliselt võid väikelaeva käsitsemise selgeks saada, aga reaalsuses lisandub ruumilisus," räägib Hallika.

Eksam toimub kahel päeval, sest ühel kõike ei jõua. Esmalt tehakse kaarditööd, siis vastatakse küsimustele kirjalikult ja suuliselt. Teisele päevale jääb praktilise sõidu eksam simulaatoril.

Väikelaevajuhi eksamit on võimalik anda ka eksternina. Võib aga juhtuda, et iseõppija ei suuda endale kaarditööd selgeks teha - see vajab esialgu juhendamist ja kontrollimist. Väikelaevajuhi eksam algab nimelt kaarditööga ja kes sellega hakkama ei saa, seda teooriapiletite juurde ei lastagi.

Eesti väikelaevajuhi kursuste korraldajad panevad suuremat rõhku teooriale ja vähem praktikale. Väikelaevnike portaali kipper.ee haldur Andri Meius leiab, et nii on lihtsam ja odavam kursust korraldada ning see lahendus võib olla praegu isegi ainuvõimalik. "Eestis ei leidu veel piisavalt huvilisi, kes piltlikult öeldes kursuste korraldajatele korralikuma praktikabaasi soetaksid," räägib Meius.

Kui varem olid väikelaevniku kategooriaiks paadijuht, kaatrijuht, roolimees, kipper ja jahtkapten, siis nüüd kehtiva seaduse järgi kasutatakse nende kohta mõistet väikelaevajuht. Seega võiks tinglikult nõuda, et koolitajal on muu hulgas ka vähemalt ligilähedaselt maksimaalse pikkusega kaater ja jaht. "Loomulikult pole see meie tingimustes võimalik," lisab Meius.

Varem tuli enne roolimeheks saamist sõita maha 200 meremiili. Seda võimalust ei pakkunud koolitaja, vaid see tuli ise organiseerida. "Aga sellegipoolest tagas see süsteem tugevama praktika," arvab Meius. "Oskustega väikelaevnikuks saab ikkagi omal käel merel, mitte kursustel," leiab ta.

Kursuse ja eksami keerulisimaks osaks peab Meius vanamoodsat kaarditööd, et elektroonika ülesütlemise korral osataks ohutult navigeerida. "Algtõdede tundmine aitab paremini ka elektroonikat mõista ja kasutada. Asukoha määramise süsteem GPS ei ole garanteeritult ööpäev läbi toimiv," selgitab ta.

Sõidupiirkond oleneb koolituskavast. Need, kes soovivad sõita merel, saavad lisaks ka sisevete koolituse, sisevetel liiklejate programm on aga lihtsam.

Väikelaevajuhi tunnistus kehtib kümme aastat ja neid väljastab autoregistrikeskus. Septembri lõpu seisuga on väljastatud ligi viis tuhat tunnistust.

Väikelaevadega tegeleva ASi Barrel MKT direktori Hanno Kase sõnul jäävad enimostetud väikelaevade hinnad 150 000-200 000 kr vahele. Tegemist on 5-6meetriste mootorpaatidega, millel võimsust 50-90 hj. Alused mahutavad kuni viis inimest, neil on väike kajut kahe magamiskohaga ja vihmakattega kaetud tagumine osa.

Mullu väikelaevajuhi load teinud Silja Line Eesti eksjuht Meelis Laido kursustel õpetatuga rahule ei jäänud. Eelkõige ootas ta, et selgeks saab navigeerimine arvutiga, mis talle kui kõrvalseisjale tundus väga huvitav ja samas ka lihtne. "Kui aga võeti välja sekstant jms, siis sain aru, et õpetus käib mingite 50 aastat vanade reeglite ja õppeprogrammide järgi," põhjendab Laido oma kriitikat.

Eesti on tema sõnul väheseid riike Euroopas, kus paadijuhtimisel nõutakse luba. "Teatud ringkond on sellise olukorra jätkumisest väga huvitatud, muidu ei oleks ka kursustel osalejaid," kinnitab täna haljastusfirmat 101 Visiooni juhtiv Laido.

Mullu kulus tal väikelaevajuhi kursuste läbimiseks kaks kuud. "Tean, et paberid võib kätte saada ka kahe väga töise nädalavahetusega," märgib ta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:39
Otsi:

Ava täpsem otsing