Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tere tulemast Eesti talve!
Esimesed lumeräitsakad on taevast alla kukkunud ja temperatuur pole ka enam see, mis poolteist kuud tagasi. Autojuhi jaoks tähendab see suuremat piina.
Piina selles mõttes, et teed lähevad libedaks ja õnnetused on kergemad tulema. Teine piin on aga see, et kindlasti hakkavad Eesti eurokummardajad jälle patrama teemal, kuidas meil ikka võiks olla naastrehv keelatud, nagu mõnel pool mujal Euroopas.
Neile tahan ma öelda, et jääge ometi vait ja ärge tüüdake jälle selle jutuga inimesi, kes tahavad liikluses ellu jääda.
Kindlasti kerkib naastrehvi vastaste põhiargumendiks, et selline rehv paneb meie teed nahka ja siis hädaldame kõik koos, kuidas teed on auklikud. Aga ega ikka pane küll. Autopesulatest on mulle korduvalt kinnitatud, et pigised on autod ühtmoodi, olgu seal all naastrehvid või lamellid.
Oma nime mitte avaldada tahtvad inimesed maanteeametist on rääkinud sellest, et see kraam, mis meil jää sulatamiseks teedele pannakse, on selline, millega õige segu puhul saaks asfaldi ka keema ajada. Praegu on see tehtud piisavalt kange, et asfalt muutub pehmeks ja sealt eraldub tükke. Kas see on siis aga normaalne, et õues on miinus viis kraadi ning teed ujuvad veest?
Eelmisel aastal uurisin maanteeametist, miks meil teed niimoodi ujuvad ja äkki ikka pole naastrehvide kasutajad teede olukorras süüdi. Argumendiks oli mul tagataskus ka teadmine, et Soomes ju sõidetakse naastrehvidega ning häda pole midagi. Võib-olla on viga ikka selles kraamis, mis Eestis talvehooajal maanteedele maha pannakse.
Ametist vastati, et siin kasutatakse sama segu mis põhjanaabrid. Uurisin asja edasi ja avastasin, et segu võib-olla ju sama mis Soomes, kuid soomlased koristavad selle pärast mahapanekut ära, mitte ei jäta asfaldile leemendama ja veidrat pigisuppi keetma.
Äkki aitaks selline tegevus Eestis olukorda parandada? Vastuargumendiks võidakse muidugi leida, et meil pole raha teehooldusmasinate uuesti maanteedele saatmiseks.
Jäisel teel ei suuda lamell kuidagi naastrehvi ületada, kuid keedetavas soola-asfaldisupis on lamell tõesti parem. Mina tahan aga maanteid pidi kulgeda ja vajadusel ka varahommikuti sõita. Samuti soovin, et mu pere tunneks end liikluses turvaliselt - seega jään naastrehvide kasutajaks ja pooldajaks endiselt, sest mul on õigus elada.