Sobimatu lisasoojustus hävitab elamu

"Eluruumidesse ei soovita ma aurutõket üldse panna, see rikub hoone seinte seni toiminud õhuvahetuse päris ära," hoiatab OÜ ehitusekspert peaekspert Lembit Sõmer vana hoone liigse kiletamise eest. Samas on aurutõke igati omal kohal niiskete ruumide puhul.

Siiski soovitab Sõmer enne hoonele uue soojustuse lisamist veenduda, kas vana olemasolevat soojustust ei saaks kuidagi korrastada. Eriti käib see saepurutäidisega harju seinte, nõmme seinte ja lihtsalt puitsõrestikseinte kohta. Selleks tuleb sein võtta lahti alt ja ülevalt. All näeb, kas saepuru on niiske, märg või koguni hallitav. Kui need tunnused on olemas, tuleb paraku kogu saepuru välja võtta ja ühe variandina asendada uuega. Alt kuiva saepuru korral piisab seina ülaääres oleva täitelaua või pööningule avaneva pilu kaudu saepuru lisamisest. Tihtipeale laseb just ülaosast kuni poole meetri ulatuses alla vajunud seina täidis toasooja pahinal õue minna.

"Üldiselt kehtib reegel, et puitseina võib soojustada seest ja väljast, kiviseina vaid väljast," selgitab ehitusekspert Eduard Sepp. Samas peab ta puitseina seest lisasoojustamist imelikuks, kuna siis muutub ju ruum iga seina kohta ligi kümme sentimeetrit ahtamaks.

Siiski on kiviseina seest soojustamine võimalik vaid saepuruga, kuna erinevalt teistest materjalidest võib see täidis siduda kuupmeetri kohta kuni neliteist liitrit vett. Võrdlusena muutuvad näiteks mitmesugused villad juba paarisaja grammi korral kuupmeetri kohta niisketeks. Liiatigi ei kasutatud vanades saepurutäidisega seintes toapoolset aurutõketki.

Siiski peab Sepp saepuru tänapäevaseid soojapidavuse norme arvestades igandiks. Teisalt aga võib korralikult kinnitambitud kvaliteetse saepuruga saavutada ka üsna tänapäevase soojapidavuse, ehkki siis tuleb seina soojustuskiht teha senisest paksem.

Kui puumaja peaks väljast soojustatama, on mõlema eksperdi veendumusel ainumõeldavaks lahenduseks vill. Vahtpolüstüreen ehk penoplast saaks korralikku hingamist vajavale puitmajale hukatuslikuks.

"Vahtpolüstüreen on vaid teoreetiliselt hea, kuid tegelikult see ei hinga, villad hingavad," teatab Sepp kindlameelselt. Sama kehtib ka kivi- ja paneelmajade kohta. Kuna sellise materjali paigaldamine nõuab väga täpset tööd ja kvaliteetset materjali, siis odavama vahtpolüstüreeni eelistamine ning tööga lahmimine ajab hoone kiviseinad peatselt n-ö higiseks. Seega on varsti ka hallitus toas.

Kui üldse kivi- või paneelmaja puhul vahtpolüstüreeni kasutada, peab tuleohutuse pärast akende ümbruse vähemalt kahekümne sentimeetri ulatuses soojustama kivivillaga, paneb Sepp soojustuse uuendajale südamele.

Siiski soovitab Sõmer fassaadile soojustuse lisamise ajal teha ära ka plaanitud aknavahetus. Aknad koos lengidega tuleb asendada alati enne soojustustöid. Paneelmajal ei tohi enne soojustamist unustada ka tihti tühjakspudenenud paneelivuukide taastäitmist.

Puuinfo projektijuht Märt Riistop aga peab hoogsa lisasoojustamise juures siiski oluliseks jälgida maja õhuvahetust.

Ausalt öeldes on igal soojustusviisil omad riskid. Olulisim ja ohtlikem probleem on niiskus. Ise vanade majade renoveerijatena oleme soojustusspetsialistidega kaalunud mitmeid variante.

Kunagi kehtis arvamus, et kiviseinasid võib soojustada vaid väljast ja puuseinasid nii seest kui ka väljast. Nüüd aga ei ole enam sellist ühtset reeglit.

Meil on veel selline töö plaanis, kus võiks teha kindlaks, kuidas, millega ja mis kohas võiks vana maja soojustada.

Iseenesest saab sarnaselt saepuruga kiviseinu soojustada seest ka näiteks pilliroomattidega, kuna mõlemad materjalid lasevad sooja üksjagu läbi ja kivisein ei saa läbi külmuda.

Samas Tallinna Tehnikaülikooli teadlased ei ole sellist võimalust kinnitanud ega ümber lükanud.

Tänapäevaste materjalidega on kiviseinte puhul asi lihtne, seintest sissepoole ei soovitata neid kindlasti panna.