Venemaa veolubade saamine kahtluse all

Asjaolu, et Venemaa piiripunktides puuduvad pikad veokite järjekorrad, tuleneb sellest, et Eesti vedajatel on otsas Venemaa veoload. Transpordiettevõtted ütlesid, et ka Venemaa kolleegidel on Eesti veoload otsakorral ning poliitilistel põhjustel on piiritagune autovedajate assotsiatsioon otsustanud neid tulevaks aastaks üldse mitte taotleda. Kulminatsiooniks avaldas Vene toll hiljuti uue musta nimekirja autotranspordiettevõtetest, keda võib piiril oodata kauba täiendav läbivaatus ning konvoeerimine sihtpunkti ja seda loomulikult lisakuludega ca 2 dollarit konvoi kilomeetri eest.

Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni ekspert Anu Viks selgitas, et esimene must nimekiri vedajatest avaldati augusti keskel, kuid nüüdsesse nimistusse on lisandunud 28 uut nime. "Meie seda nimekirja levitanud ja avaldanud ei ole, sest Moskvas ei ole seda kinnitatud," täpsustas Viks. Ka nimekirja sattunud vedajad on ärevuses.

Viks arvas, et sellise takistuse tõttu on väga vähesed vedajad kaubatranspordist Venemaale loobunud ja ühe probleemina tõi ta välja teelubade lõppemise.

Musta nimekirja sattunud Alpter Grupp OÜ tegevjuht Kaimo Kaasik tunnistas, et on spekuleeritud uute veolubade andmata jätmise üle. "Ka Venemaal on Eesti load otsas ja Eestisse ei sõideta," teatas Kaasik, seades kahtluse alla selle, mille alusel on Vene toll koostanud nimekirja, sest neile pole sinna kuulumine uusi probleeme põhjustanud.

Samal seisukohal oli ka ASi Alu Veok tegevjuht Aivo Härmaste, kelle veoautod pole seni langenud täiendava konvoeerimise ja kontrolli ohvriks. Samas ta ka ei välistanud seda: "See võib ükskõik millal rakenduda, Vene riigi arusaamad on teinekord üllatavad."

Ka Härmaste kinnitas veolubade otsalõppemist. "Lubasid jaotatakse pariteetide alusel - üks sulle, teine mulle," selgitas Härmaste, tema andmetel Vene Autovedajate Assotsiatsioon lubasid juurde taotleda ei soovinud. "Kui Venemaa lubasid ei taotle, siis Eestile ka ilmselgelt ei anta. See on poliitika," muigas Härmaste.

MeP Trans ASi juhi Mati Tamme sõnul on musta nimekirjaga ebamäärased lood ning ta oli äraootaval seisukohal, kuna pärast uue nimekirja avaldamist saadeti üks kolmest veokist konvoiga Moskvasse.

Tamme ütles, et novembri keskel kogunenud komisjonis öeldi lubade saamisest ära, ent uus kohtumine Moskvas peaks toimuma lähipäevil ning lootus on siiski olemas. "Jutte on igasuguseid. Öeldakse, et on sada põhjust, mida Eesti on valesti teinud," selgitas ta.

Eks nimekirja kuulumine tähendab meile kindlasti palju sekeldusi ja lisakulutusi. Praegu ei oska öelda, kas konvoid rakendatakse, pole proovima läinud. Tõenäoliselt me Venemaale vedamisest ei loobu. Tööd tasub teha ja ei usu, et need nimekirjad pikemaks ajaks jäävad. Mingi informatsiooni põhjal tean, et Venemaa veolubasid veel saab. Lootus on olemas. Praegu sõidetakse CEMT- veolubadega (dokument, mis annab autovedajale õiguse teostada rahvusvahelisi autovedusid Euroopas lepinguosaliste riikide vahel).

Mustas nimekirjas olemine tähendab konvoeerimise lisakulu, kuid kõige suurem puudus on ajast, sest kõigepealt tuleb mitu päeva piiril seista ja seejärel mitu päeva konvoid oodata. Masinad seisavad, pangad küsivad liisinguraha.

Konvoeerimise kulu on päris suur. Me teame, et mõned firmad vahetasid nime, et mustast nimekirjast pääseda. Praegu on trendiks, et konvoist pääsemiseks võtab tolliamet mustalt raha. Kui veolubasid ei anta, siis on olemas CEMT- load, mida Venemaa ei saa eirata.