Kasvuaktsiate kasv kärbunud

Tallinna börsilt võib tuua mitmeid näiteid selle kohta, kuidas emotsioonid töötavad. Baltika ja Olympic Entertainment Groupi aktsiate liikumine on klassikaliseks näiteks, mis juhtub aktsia hinnaga kui ettevõte ei suuda lubatud kasvu näidata.

Olympicu aktsiaga on kaubeldud veidi enam kui aasta. Peale turuletulekut vaimustasid ettevõtte laienemisplaanid paljusid, aktsia hind kasvas mühinal ning hinnatõus tõmbas endaga kaasa spekulante. Vahepeal küll kahtlejate hulk ületas optimistid, kuid uudised uutest ülevõtmistest ja turgudest tõid kaasa uut raha ja uut optimismi.

Turu üldisest langusest jäi aktsia suhteliselt puutumata, kuid kolmanda kvartali majandustulemused ning kogu aasta prognooside allatõmbamine tähendasid aktsiale isegi kiiremat langust kui oli olnud tõus. Üks muinasjutt sai otsa ning aktsionärid peavad taas süvenema ettevõtte tegelikesse majandusnäitajatesse.

Kuhu edasi, Tallinna börs? Kiire hinnatõus on Tallinna börsil asendunud langusega ning oleme sisenenud karuturule ehk langevate hindade aega. Üheks karuturu definitsiooniks on see, kui aktsiate hinnad on viimase 12 kuu tippudelt langenud rohkem kui 20%. Tallinna börsiindeks on tippudelt alla tulnud juba üle 30 protsendi.

Kui kaua võiks langus kesta ning kas võib karta 1997. aasta kukkumisele järgnenud vaikelu Tallinna börsil?

Kes ostavad, kes müüvad? Nendele küsimustele vastamiseks tuleb esmalt vaadelda börsi ning aktsiate hindade kujunemise aluseid. Kes on börsil tegutsejad? Laias laastus võiks osalised jagada kodu- ja välismaisteks investoriteks ning lisaks jae- ning institutsionaalseteks investoriteks. Nii moodustub neljane maatriks, kus olulisemad tegijad on kodumaised väikeinvestorid, ning kodu- ja välismaised suurinvestorid. Kodumaiste väikeinvestorite aktiivsus on viimase aastaga märgatavalt kasvanud, see on endaga kaasa toonud raha juurdevoolu ning emotsionaalsuse kasvu turul. Kodumaised suurinvestorid on üsna ettevaatlikud, pigem usutakse portfelli hajutamisse. Varahaldurid paigutavad oma klientide varast aga vaid väikese osa Balti turule, sama kehtib kohalike pensionifondide osas. Kohalikud institutsionaalsed investorid on küll turul esindatud, kuid suudavad ja tahavad pakkuda ainult stabiliseerivat mõju. Suurimaks kohaliku turu mõjutajaks pean väljaspoolt tulevat nn suurt raha. Julgen siinkohal üldistada ning leian, et kui kohalikku väikeinvestorit mõjutavad pigem emotsioonid, siis suurt raha mõjutavad pigem ettevõtete fundamentaalsed näitajad.

Emotsioonid või majandustulemused? Aktsiate hindade liikumise aluseks on esmalt ettevõtete võime kasumit teenida, kasvuaktsiate puhul vaadatakse pigem tuleviku kasumeid. Aktsiaturu teine väga oluline komponent on seotud emotsionaalse poolega. Kui ettevõtte juhtkond suudab luua aktsionäridele mulje kiirelt arenevast ning uusi turge vallutavast ettevõttest, siis on ka ootused aktsia hinna liikumise osas positiivsed. Tihti ei ole aga oluline ettevõtte juhtkonna tegevus, vaid turul osalevad investorid hakkavad kujundama oma kujutluspilte - ühe ettevõtte edulugu kopeeritakse automaatselt üle teisele ettevõttele, paranenud majandustulemused projitseeritakse samas tempos edasi tulevikku. Mingi hetkeni on selline tegevus mõistlik, kuid kui õigel ajal seda ei piirata tekivad mullid, mille lõhkemine on paratamatu ja valuline.

Mulli aitavad paisutada ka nn teadmatud investorid, kes ostavad aktsiaid ainult sellepärast, et nende hind on eelnevalt tõusnud ning eeldatakse tõusu sarnast jätkumist. Sellist käitumist on täheldatud aktsiaturu loomisest peale - markantseim näide on Hollandi tulbimaania, mille meeldivaid vilju on võimalik siiani Hollandis kevadeti imetlemas käia.

Millises staadiumis on Tallinna börs täna? Aasta alguses valitsenud paduoptimism on asendunud mõneti juba liigse negatiivsusega, mis on täiesti arusaadav, kuna börsil toimuv sõltub palju majanduses toimuvast ning majanduse tuleviku osas on kasutatud üksjagu musta värvi. Oleme liikunud emotsionaalsel skaalal ühest otsast teise. Väikeinvestorid on pigem müümas ning ostupoolel valitseb tühjus. Fundamentaalse poole osas on juba raskem seisukohta võtta, sest see tähendab majanduse edasise liikumise prognoosimist.

Kolmanda kvartali majandustulemuste põhjal võib küll väita, et tulemused on olnud oodatust kehvemad ning sellest on ka tingitud viimase aja langus. Turu edasisele liikumisele on oluline, milliseks kujunevad järgnevate kvartalite tulemused ning kuidas reageerib nendele tulemustele välisraha.

Lühiajalisest majandustulemuste halvenemistest ei lase fondijuhid ennast häirida - see toob küll kaasa uue raha pealevoolu vähenemise, kuid vähemalt raha turult välja ei voola. Sellele viitab ka Tallinna börsil valitsev suhteline vaikus käibe osas.

Pikaajaline tulemuste halvenemine viib turult minema paraku ka suure raha ning see tähendab Tallinna börsile taas varjusurma mitmeteks aastateks.

Kokkuvõttes usun siiski, et majanduse pehme maandumine on kõige tõenäolisem stsenaarium ning ka Tallinna börs pääseb seekord vaid kerge ehmatusega.