Jõululilled loovad pühademeeleolu

Tiina Kolk 14. detsember 2007, 00:00

Eestlased on läbi aegade jõulude kui põhjarahvaste suurima püha puhul oma kodu kaunistanud. Enne jõulukuuse võidukäiku tõid meie esivanemad jõululaupäeval õled tuppa ja riputasid jõulukrooni lakke.

Tartlanna Luule Uibo armastab interjööre ja eksterjööre dekoreerida eelkõige kohaliku taimmaterjaliga. Näiteks Matsalus asuva Altmõisa koolituskeskuse suurtesse põrandavaasidesse tõi ta mereäärselt karjamaalt kadakaid, välikamina katuse alla riputas suure männioksa. Viljapuuaiast leitud kuivanud oksavõradest kujundas ta häärberi hallidesse ja saalidesse talvised kompositsioonid. Kuna selle aasta jõulutrendis on kesksel kohal kuld ja kard, siis ta kuldaski oksad üle ja need omandasid piduliku ilme.

Meeldiva meeleolu loovad interjööris ka elavad lilled - just jõuluajal õitsevad jõulukaktused, jõulutähed, hüatsindid, amarüllid, kristusekroonid, iileksid, ardiiniad jm.

"Jõulukaktusena tuntud lülikaktused on eestlaste talutaresid ja linnakortereid kaunistanud üle saja aasta. Kui (vana)vanaemade-aegsed punaõielised lilled olid tundlikud, neid ei tohtinud õitsemise ajal liigutada (lill võis seepeale õienupud maha lasta), siis tänased imporditud valge- või punaseõielised lilled nii kapriissed ei ole," nendib Tartu Ülikooli botaanikaaia aednik Diana Pärn.

Tänapäeval on väga armastatud ka jõulutähed ehk kaunid piimalilled ehk poinsettiad. Need eri toonides, valgest kuni sügavpunaste kõrglehtedeni, Mehhikost pärit taimed (mille tilluke õisik on peidus kõrglehtedest ümbritsetud osaõisikutes) tõusid Ameerikas jõululille staatusse juba 19. sajandil. Nimelt märkas 1828. aastal USA esimene saadik Mehhikos Joel Roberts Poinsett (1779-1821) seal ringsõitu tehes tee ääres kasvavaid uhkeid punaleheliste latvadega põõsaid ja ta tõi need oma kodumaale. Poinsetti auks nimetatakse inglise keeles kaunist piimalille ka poinsettiaks.

"Euroopasse jõudsid need püha öö lilleks kutsutud taimed mõnevõrra hiljem ja Eestisse alles mõnikümmend aastat tagasi," jutustab aednik. Jõulutähed vajavad kirkaks säramiseks valgust ja parajat niiskust, tuuletõmbus ei meeldi neile üldse.

Heades oludes õilmitsevad kaunid piimalilled kuu aega ja siis nad närbuvad, sageli jäädavalt. Niisugusel puhul soovitab kogenud aednik kurvastamise asemel kuivanud taime komposti panna, et see saaks alustada uut ringkäiku looduses, sest kasvuhoonetes ajatatud lillede eluiga piirdubki ühe õitsemisega.

Soomlaste vanimateks jõululilledeks on hüatsindid. 1879. aastal pani üks Helsingi lillekaupmees need meeldivalt lõhnavad lilled poe aknale, kus nad äratasid tähelepanu. Heledaõielised hüatsindid sümboliseerivadki uut algavat elu. Äraõitsenud lille peab tagasi lõikama ja aeg-ajalt kastma, siis läheb taim kasvama, kui tema sibul kevadel peenrasse istutada.

Väga dekoratiivsed on Ameerikas ja Euroopas traditsioonilised jõulutaimed, nüüd ka meie lillepoodides pakutavad verevpunaste marjadega iileksid ja ardiiniad. Üldiselt meeldib neile potitaimedele kasvada valges jahedas ruumis. Õige hoolduse korral viljuvad nad igal aastal ja nende punased marjad pakuvad silmailu just päkapikkude töömahukamal ajal.

"Tegelikult sobivad aega elavdama nii kodus kui ka tööl kõik kaunid taimed, sõltumata sellest, kas neid peetakse traditsioonilisteks jõululilledeks," nendib Diana Pärn.

Fotod: Meeli Küttim

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:40
Otsi:

Ava täpsem otsing