Pühapäev 22. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Sügisel elavdunud üüriturg jahtub

Kerstin Olbrei 17. detsember 2007, 00:00

Sügisel paljudele koduotsijatele alternatiiviks olnud üürikorterid ei ole enam niivõrd populaarsed, kuna madalseis ja hinnalangus müügipakkumiste turul on olnud piisav, et hakata uuesti üüriturule konkurentsi osutama.

Kui varasematel buumiaastatel oli üürikorterite sihtgrupp väga selgepiiriline - tudengid, välismaalased, üksikud inimesed ning lühiajaliste üürilepingutega pered, kellel näiteks majaehitus pooleli, siis tänavu lisandus suur hulk peresid, kes lihtsalt ei suutnud või ei soovinud enam ülikõrgeks tõusnud korterihinda maksta ning valisid juriidiliselt ja materiaalselt vähemsiduva vormi üürilepingu näol.

See ajas rahunenud kinnisvarasektoris üürituru kihisema. Kui üldiselt saab tänavust kinnisvara-aastat iseloomustada sõnaga "rahulik", siis üüriturul käis vilgas kauplemine ning see kergitas ka aastaid madalal püsinud üürihinnad üle kümne protsendi kõrgemaks.

Nüüdseks on lühiajalised, kuni kolmekuulise tähtajaga üürilepingud jätkuvalt populaarsed, kuid pikaajaliste lepingute vastu on huvi hakanud vähenema. Praeguses turuolukorras, kus müügiperioodid on veninud, pole majaehitajatel erilist valikut -kui vanale varale on ostja leitud, tuleb tema tingimustega nõustuda ning kodu vabastada varem, kui ehk soov oleks. Paljud pered lihtsalt ootasid, mis turul toimuma hakkab ning otsustasid jääda äraootavale seisukohale ja pigem mõneks ajaks korteri üürida, mitte uisapäisa ostma tormata. Praeguseks on kinnisvarahinnad langenud ning motivatsioon ja ka võimalused endale uus kodu osta, mitte üürida, on taas suurenenud. Märgata on, et kliendid, kes aasta algupoolel otsisid veel üürikorterit, on taas sisenemas müügipakkumiste turule. Sarnane olukord ei valitse ainult Tallinnas, vaid ka teistes Eesti suuremates linnades.

Väike iseärasus on vaid Tartus - kui mujal linnades mõistetakse üürisummale lisanduvaid kommunaalkulusid mõõdetavate kuludena ehk vesi, elekter, küte, gaas jm, siis Tartus on kujunenud veider olukord, kus üürilevõtja peab üürileandjate survel maksma terve kommunaalkulude arve, sh näiteks hoone remondifonditasu, mis ei puutu üürnikusse.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:14
Otsi:

Ava täpsem otsing