Eurotsoon seab liiga kõrgeid tõkkeid

Muidu jääks eurotsooni laienemine pikaks ajaks soiku, "kirjatähe tagaajamine" kütaks poliitilisi pingeid ning finantsturgude võimalik negatiivne reaktsioon seaks ohtu uute liikmesriikide makromajandusliku stabiilsuse, hoiatab reedel Brüsselis tutvustatud Bruegeli mõttekoja analüüs Euroopa ühisraha esimesest kümnest aastast "Coming of Age".

Analüüsi autoriteks on tunnustatud majandusspetsialistid André Sapir Belgiast, Rootsi endine keskpanga juht Lars Heikensten, Poola ekspeaminister Marek Belka ja teised.

Rahaliidu laienemist käsitledes toonitavad autorid, et Maastrichti lepingus fikseeritud liitumiskriteeriumid said omal ajal paika pandud teistsuguste riikide jaoks ja teistsugustes oludes. Praeguste uute liikmesriikide jaoks ei ole osa neist enam mõistlikud, tekitades liikmesriikide vahel pingeid ja umbusaldust. Nagu Leedu eurole ülemineku taotluse tagasilükkamisega 2006. aastal, mil Leedu inflatsioon lubatud normist promilli võrra hälbis.

Ka Eestis ja Lätis lükkab euro käibelevõttu edasi kiire inflatsioon. Raport märgib valuutakomiteed kasutavate riikide kohta, et kui rakendada Maastrichti inflatsioonikriteeriumi täies ranguses, on taolise vahetuskursirežiimiga riikidel "väga raske, et mitte öelda võimatu" prognoositavas tulevikus rahaliitu pääseda.

Euroopa arenenud riikidele järelejõudmiseks ei ole uutel liikmesriikidel aga inflatsiooni eest pääsu, see jääks kiireks ka rahaliidu sees, väidavad autorid.

Andes aru, et Maastrichti lepingu muutmine on raske, soovitatavad autorid muuta ühinemiskriteeriumide tõlgendust. Näiteks hakata inflatsioonikriteeriumi arvutama euroala riikide keskmise põhjal, mitte ELi riikide järgi, kus inflatsioon on madalaim. Eelarvedistsipliini osas autorid aga järeleandmisi ei teeks ning seaksid lati kõrgemale ka avaliku sektori võlakoormust hinnates.

Kokkuvõttes tõdeb analüüs, et tänavu kümnendale sünnipäevale lähenev euro on mitmes mõttes suur õnnestumine. Raport kiidab euro ladusat käibeletulekut ning Euroopa Keskpanga rahapoliitikat ja otsustavat käitumist maailma rahaturge tabanud likviidsuskriisis. Rohkem ruumi kulub aga kriitikale, et soodsast väliskeskkonnast hoolimata on eurotsooni majanduskasv jäänud oodatust väiksemaks, et euroala liikmesriigid on visad rahaliidu distsipliinile alluma ning et veel 20 aastat pärast Maastrichti kõneluste algust valitsevad rahaliidu tuleviku suhtes erinevad ettekujutused.