Immutatud puit püüab võistelda lülipuiduga

"Süvaimmutusega püütakse ehituslikult kõlbmatu puit keskkonna arvel kõlblikuks muuta," teatas OÜ Frantsiskuse juhataja restauraator Tõnu Parmakson pahaselt. Ümarpalgi ristlõike keskmist tumedamat ja kõvemat lülipuitu on läbi aegade peetud kõige väärtuslikumaks. Sellest väljapoole jäävat heledamat ja pehmemat osa ehk maltspuitu on ikka peetud paberipuuks või sisetööde materjaliks.

Ümarpalgil on elavad maltspuidu rakud erinevalt lülipuidust surnud ja sulgunud rakkudest avatud. Seega mõjub 10-12atmosfäärise rõhu all autoklaavis toimuv süvaimmutus vaid maltspuidule. Kuusest pehmema männi maltspuidu rakuklapid avanevad ja lasevad immutusvahendi puitu.

Et kuuse maltspuidu rakud sulguvad palgi langetamisel, kuluks selle tõhusaks immutamiseks Parmaksoni sõnul rõhku umbes 200 atmosfääri. "Kuusk muutuks nii kõrge rõhu all rabedaks," lisas ta.

Niigi seenekindlat lülipuitu aga ei saa tema veendumusel üldse immutada.

ASi Kestvuspuit direktor Taavi Saar toonitas, et immutus mõjubki vaid puidu maltsosale. Samas jääb ka immutatud maltspuit veele vastuvõtlikuks. Rakku imbunud konservant ei lase seenel seal idanema hakata, kuid suure märja korral mädanemise oht ikkagi säilib. "Maltspuit jääb ikka käsnaks," arutles ta.

Ehkki Saar ise kuuseimmutusega ei tegele, tunnistas ta, et seda Eestis tehakse.

Et immutus mõjub vaid kuivale puule, peab Parmakson autoklaavi suunduva puidu kiirkuivatamist puitu kahjustavaks. "Kiirkuivati puit on rabe, see annab pinde," lisas ta.

Saar pidas parimaks immutustoormeks siiski kaua kuivanud puitu.