Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Tarbimislaene võib varsti võtta igast ELi riigist

Sirje Rank 16. jaanuar 2008, 00:00

Uue direktiivi eesmärk on ühtlustada 27 liikmesriigis tarbimislaenu taotlemise tingimused ning laenu taotleja teavitamise nõuded. See teeb pakkumise võrdlemise lihtsaks ning annab selge ülevaate, kui palju laen koos intresside ja muude kuludega kokkuvõttes maksma läheb.

"Tarbija võib oma riigi reeglitele tuginedes kindel olla, et samad reeglid kehtivad, kui ta võtab samasuguse laenu väljaspool Eestit," kommenteeris majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Riina Piliste.

Et aga tarbijate laenukäitumine ja liikmesriikide reeglid on väga erinevad, on eelnõu ümber juba pea kuus aastat lahinguid löödud. Euroopa Parlamendis eelnõu eest vastutava eksperdi Kurt Lechneri arvates on kokku keedetud supp, mis süüa ei kõlba.

"Kui igaüks pistab potti omad vürtsid, ei ole kindel, et toit lõpuks suhu panna sünnib," ütles ta läinud nädalal Brüsselis. Omad vürtsid on siis iga liikmesriigi nõudmised, mis kokkuvõttes ei loo tervikut ega taga tarbija kaitset.

Lechner sarjab bürokraatiat ja lisakulu pankadele, mis tarbijal kinni maksta tuleb. Kas vaev end ära tasub, on samuti küsitav - võimalust teisest liikmesriigist tarbimislaenu võtta on kasutanud alla 1% ELi elanikest. "Laenu võetakse ikka tuttavas keskkonnas ja omas keeles," ütles Lechner.

Eestis tarbimislaenude turul üle 50protsendise turuosaga Hansapanga väikefinantseerimise osakonna juhataja Annely Herman möönab, et direktiiv kehtestab pankadele täiendavad informeerimise ja vastutustundliku laenamise kohustused. Ent pank on juba omal algatusel palju klientide teadlikkuse tõstmiseks ära teinud - sh programmi "Laena mõistlikult" raames. Ka Piliste sõnul pole Eesti Pangaliidust kuulda olnud, et uued nõuded oleks nende jaoks midagi üle mõistuse suurt.

Suurimatest erimeelsustest vaieldi viimase hetkeni laenu varasema tagasimakse tingimuste üle. Eesti toetas liikmesriikide ühispositsiooni, mis kehtestas laenu andja hüvitise laeks 0,5-1% varem tagasimakstavast summast. Parlament taotles suuremat otsustusõigust liikmesriikidele.

"Meie oleme toetanud seisukohta, et harmoneerimine võiks olla ulatuslikum, direktiivi eesmärk on siseturu ühtlustamine," ütles Piliste. "Ei tea, mis sellest lõpuks saab."

Tarbija jaoks on selge kasu uuest direktiivist ühtne info esitamise vorm, mis annab iga laenutoote puhul ühesugust ja võrreldavat infot. "Nii lepingueelne kui lepinguline teave peab olema esitatud selle vormi kohaselt," ütles Piliste.

Sama nõue kehtib kõigile laenudele, olgu SMS- või päikeselaen, mis on üle 200 euro ja maksetähtajaga üle kolme kuu. Nimetus pole oluline. Tänu ühtsele teabevormile ei pea olulist infot enam luubiga otsima peenes kirjas tekstist.

Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni liikmena toetan direktiivi, mis parandab tarbijakaitse taset, tagades parema informatsiooni laenuvõtjale.

Praeguses majanduskliimas on märgata, et paljud inimesed nii Eestis kui ka teistes ELi liikmesriikides on makseraskustes, eriti hüpoteeklaenude osas, mida mõnel pool makstakse tagasi väikelaene võttes.

Üks direktiivi peamistest eesmärkidest on tarbijat liiga suurte laenukohustuste võtmise eest kaitsta. Laenuandja peab rohkem uurima laenuvõtja maksevõimet ja laenuandja antav info peab olema piisav, et laenuvõtja saab vastu võtta otsuse laenu kohta, mis vastab tema võimetele.

Läbirääkimised direktiivi eelnõu kohta on olulises faasis, sest otsitakse sobivat kompromissi nii Euroopa Parlamendi sees kui ka Euroopa Parlamendi ja ELi nõukogu vahel.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:17
Otsi:

Ava täpsem otsing