Reede 30. september 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Arvutimüük tallus mullu paigal

Enn Heinsoo 17. jaanuar 2008, 00:00

Ordi omaniku ja tegevjuhi Sulev Sisaski arvates oli kõige meeldejäävam 2007. aastast ostude vähenemine aasta lõpus, kuid muidu oli tema arvates olukord stabiilne ja varasemaga sarnane.

Seda, kas arvutiturul kasvu puudumisest võiks trendi järeldada, on Sisaski arvates raske öelda. "Kui ajalehtedest majanduse jahenemisest hirmsaid teateid lugeda, siis eesmärk ja lootus on pigem müügi taset säilitada, kuid täpselt prognoosida ei oska," lisas ta.

Turuosa võitis Ordi Sisaski sõnul teistelt tootjatelt juurde, põhiliseks konkurendiks võib lugeda rahvusvahelisi arvutibrände, peamiselt Hewlett-Packardit, mis uuringufirma IDC 2007. a kolmanda kvartali raporti kohaselt müüs rahaliselt enam arvuteid kui Ordi, kuid ühikuliselt oli uuringu järgi tipus Ordi.

"Ka komponentide tarnimisega on igal aastal mingil hetkel raskuseid, nii et see üldpilti ei mõjutanud, ainult üksikuid kuid," selgitas Sisask.

Selleks aastaks Sisask üksikarvuti hinna langemist ei ennusta, sest uut tehnoloogiat, mis samas hinna üleval hoiab, tuleb pidevalt peale.

"Suur tähtsus 2007. aastal arvutikomplekti hinna kujunemisel oli dollaril, mistõttu hinnad odavnesid," selgitas Sisask.

Tendents on 2008. aastal ka see, et sülearvutite osakaal kasvab mingil määral, kuni kümme protsenti. "See on kindlasti üks areng ja minu arvates hakkab 50% juures see kõver kunagi tasakaalustuma," kirjeldas Sisask võimalikku tulevikku.

Trendiks on Sisaski kinnitusel ka arvutidisaini jätkuv olulisus ja head parameetrid. "Ega ostja nii rumal olegi," lisas ta.

ML Arvutite tegevjuhi Mait Rahi arvates on korrelatsioon majanduse jahenemise ja arvutimüügi tulemuste vahel olemas.

Kuna ligikaudu pool laua- ja sülearvutite turust on seotud eraisikutega, siis eratarbija kindlustunne ja eratarbimise finantseerimise kättesaadavus kajastuvad ka arvutite müüginumbrites.

"Kui jõulud olid paljude jaemüüjate jaoks pettumus, siis meie oleme oma arvutimüügi kasvuga rahul. Arvuti on ikkagi tarbeesemeks ja enamus oste tehakse vajadusest, mitte hetkeemotsioonist lähtudes. Kindlasti ollakse oma valikutes nüüdseks pragmaatilisemad," selgitas ta.

Suured tootjad on oma koguseid hoida ja isegi suurendada suutnud ja langus tulebki just keskmiste juurest.

Ühtegi ühinemist või ülevõtmist 2007. aastal Eestis ei toimunud.

Mait Rahi arvates oli selge jätkuv trend sülearvutite osakaalu suurenemine. "Lõppkasutaja suurim võit on jätkuv tihe konkurents, mis tagab hinnataseme säilimise," lisas ta.

Sülearvutite kiire kasv viimasel 2-3 aastal põhines paljuski esmaostudel. Järgmistel aastatel on rohkem kordusoste ja nende puhul omavad kasutajad oluliselt täpsemat pilti oma soovidest ja vajadustest.

Ostud tulevad pragmaatilisemad ja müüjad peavad pakkumistega selleks paremini valmis olema. "Müümisega tuleb rohkem tööd teha," tõdes Rahi kokkuvõtvalt.

Esimesed kolm kvartalit olid välismaistele brändiarvutitele edukad. Kuna kasv jätkus ka neljandas kvartalis, siis olen veendunud, et terve aasta oli brändide jaoks kasvavas trendis, kuigi viimaseid ametlikke, uuringufirma IDC 4. kvartali raporteid pole veel saadetud.

Minu hinnangul on brändide edu taga hinnavahe vähenemine kodumaiste tootjatega. Kindlasti ei ole brändimasinad odavamad, kui kodumaiste tootjate omad, aga ca 5-10% hinnavahe ei ole ostjate jaoks enam piisavaks argumendiks.

Pigem pööratakse tähelepanu hilisema hoolduse kvaliteedile ja tehnilise toe mugavusele. Samuti on sellel aasta rahvusvahelistel arvutitootjatel tulnud müügile uusi, atraktiivseid ja innovaatilisi mudeleid, mille ostjad on positiivselt vastu võtnud.

IT Grupi suurklientidest ostjad hangivad ca 70% ulatuses sülearvuteid ja ca 30% ulatuses lauaarvuteid. Väikeste ja keskmiste klientide arvutiostudest moodustavad sülearvutid ca 95%. 2008. ja 2009. aastal suureneb sülearvutite ostude osakaal suurkliendisektoris ja väheneb lauaarvutite kasutamine.

Esmalt mõjutab brändimasinate hinda valuutakurss. Näiteks Delli ostame sisse dollarite eest ja dollarikursi langus mõjutab oluliselt keskmist hinda. Leian, et oluline hinnalangus toimus 2007. aastal, kus korraliku ärikasutaja masina keskmine hind langes ca 20%, millest 10% moodustas dollari kursi langus eesti krooni suhtes.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing