Kinnisvaraturul valitsevad anomaaliad

Linnalähedaste kõrghaljastuseta elamukruntide ja nendel paiknevate majade müügiga on suuri raskusi, ent mõnel pool on hinnad hoopis kerkinud.

Tehinguandmetest selgub, et arendusfirmad, kes rajasid hulgaliselt üksik- ja paariselamuid kõrghaljastuseta põldudele, on raskustes objektide müügiga. Kui tavaline inimene võib oma eluaseme müüki edasi lükata, olgu see siis kas vanem maja või mägede tüüpkorter ja paremaid aegu oodata, siis mõningaid arendajaid pitsitavad suured laenukohustused pankade ees. Samas on lagedatele väljadele valmisehitatud objektide vastu huvi väike või puudub üldse ning firmale vajalik sissetulev rahavoog on kokku kuivanud.

Näiteks jaanuari alguse seisuga oli Sauel Alliku külas 22 majadega ja 47 majaosaga hoonestatud kinnistu müügipakkumist, millest osad on müügis juba eelmise aasta kevadest. Saue vallas tehti I poolaastal 53 tehingut, II poolaasta 37 vastu. Hoonestatud elamumaa hinnad langesid 2 657 895-lt 2 081 067-le (keskmine hind).

Analüüsides konkreetset tehingut, kus Haaberstis 2007. aasta alguses 3,1 miljoni krooniga ostetud uus paarismajaboks müüdi sama aasta lõpus 2,5 miljoni krooniga, võib ainult kuiva matemaatikat kasutades teha järelduse, et objekti hind langes kolmveerand aastaga 600 000 krooni.

Kuid siin peab tähelepanu pöörama kahele faktorile. Esiteks polnud sügiseks tegemist enam vastvalminud objektiga, sest eluruumi oli kasutatud ligi aasta. Teiseks oli müügiga suhteliselt kiire, pikem müügiperiood võimaldanuks müüjal ka veidi kõrgemat hinda küsida.

Kuigi teatud kinnisvarasektoris (põldudele rajatud korter-, rida- ja üksikelamud ning kõrghaljastuseta hoonestamata elamukrundid) on toimunud märgatav hinnalangus, ei saa seda üldistada tervele kinnisvaraturule. Kõikides sektorites on vähenenud küll tehingute arv ja müügiperioodid pikenenud. Kuid see sunnib arendajaid pingutama ja kvaliteetsemalt ehitama ning klient saab teha läbimõeldud otsuseid.

Autor: Margus Kruut