Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Euroliidu kliimakava maksab miljardeid

Sirje Rank 24. jaanuar 2008, 00:00

Sellise numbri tõi Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso eile Euroopa Parlamendis, kus ta avalikustas palju kriitikat saanud uute kliima- ja energiaseaduste eelnõude paketi.

"Kulud on, kuid nendega saab hakkama," ütles Barroso, "Tegevusetuse hind oleks kümme korda kõrgem."

Uute seaduste juurutamise üldine kulu ei ületaks komisjoni hinnangul 0,5% Euroopa Liidu sisemajanduse kogutoodangust, mis teeks aastas 50-60 miljardit eurot. Selle raha peaks omakorda investeerima Euroopas uute keskkonnatehnoloogiate arendamiseks, mis tähendaks suurt võimalust tuhandetele Euroopa ettevõtjatele, ütles Barroso.

Lõviosa kulust tekitab ELis 2005. aastal käivitatud heitmekvootidega kauplemise süsteemi reform. Süsteem sai loodud, et luua ettevõtetele stiimul võtta kasutusele puhtamad tehnoloogiad. Kvooti sai aga esimestel aastatel jagatud tasuta ja liiga palju, mis heitmete vähendamise asemel tõi firmadele hiigelkasumid.

Nüüd tahab komisjon vea parandada ning aastast 2013 tuleb elektritootjatel kogu heitmekvoot oksjonilt osta. ELi tarbijale tähendab see elektri kallinemist keskmiselt 10-15%, Eestis prognoosib Eesti Energia aga kahekordset hinnatõusu. Lisaks kvoodiostu vajadusele avaneb Eestis selleks ajaks ka elektriturg ning Soome või Saksamaa hinnatasemega võrreldes on Eestis elekter praegu palju odavam. "Eks turg määrab," ütles Eesti Energia finantsdirektor Margus Kaasik.

Eesti Energial napib heitmekvooti juba tänavu, nii võib elektri tootjahinnale veel enne 2013. aastat 5-10 senti otsa tulla, ütles Kaasik.

Eraldi muret teeb Eestile komisjoni paketis elektrienergia import nn kolmandatest riikidest ehk Eesti puhul eelkõige Venemaalt, kus tootmisel heitmekvoodi hinda ei lisandu. Mõistlik oleks, et EL nõuaks sellistelt tootjatelt ELi turule eksportides samuti kvoodi ostu, ütles Kaasik.

Mures on ka ELi suurtööstus, mis peab konkureerima kolmandate riikide toodanguga, kus heitmeid ei piirata. Et ettevõtted EList välja ei koliks, saab energiamahukas tööstus kvooti osaliselt tasuta ka pärast 2013. aastat ja üleminek toimub järk-järgult. Lisaks võib EL kehtestada korra, mis sunnib ka kolmandate riikide tootjad ELi turule eksportimiseks kvooti ostma, kui enne 2013. aastat ei sünni ülemaailmset kokkulepet heitmete piiramiseks.

Eesti jaoks on võtmekoht, et Euroopa Komisjoni kliimadirektiiv ja selle mõjud ei vähendaks mitte karvavõrdki Eesti energeetilist julgeolekut ja varustuskindlust.

Meil tuleb säilitada elektritootmine Eestile vajalikus mahus ning selle hulka jääb paratamatult põlevkivienergeetika. Peame kaitsma põlevkivienergia konkurentsivõimet, sest üksi taastuvenergiast me Eesti vajadust ei kata.

Haakuv küsimus on kolmandate riikide impordi teema. Siin peab olema tagatud, et ka Venemaa elekter oleks toodetud samadel tingimustel.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:18
Otsi:

Ava täpsem otsing