Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Keha kaunistamise kunst edendab inimese veetlust läbi sajandite

Maigi Eisen 30. jaanuar 2008, 00:00

Ainuüksi Ameerikas toodavad ja müüvad kosmeetikavahendeid üle 2000 ettevõtte. Lisaks tuleb enamik kosmeetikafirmadest iga 6-12 kuu tagant turule uue tootega. Ükski ravimeid tootev ettevõte ei suuda sellises tempos tuua turule uusi ravimeid.

Kosmeetika ajalugu algab suure tõenäosusega koopainimese poolt tahma ja nõe kasutamisega näo ning keha kaunistamiseks. Hiljem lisandusid värvilised mineraalid, kaunistamaks keha jahile ja sõtta minnes. Silmade kaunistamise esmased kirjalikud allikad pärinevad 4000. aastast eKr. Malahhiidist valmistatud rohelist puudrit kanti tugevalt laugudele, dekoratsiooni täiendati söejoontega, mille koostisse kuulus ka peenestatud antimon (hõbehall poolmetall), põletatud mandel, must vaskoksiid ja pruuni savi ooker. Laialdaselt kasutati ka purustatud või peenestatud pärlikarpidest pulbrit laugudele. Arvatakse, et silmade ümbrusesse mitmesuguste ainete määrimine kandis eelkõige infektsioonist hoidumise eesmärki. Silmapõletikesse haigestumine oli väga sage.

Esimene märkimisväärne avastus nahahooldusvahendite osas oli seep, mille võtsid kasutusele hetiidid Väike-Aasias. Nad kasutasid käte puhastamiseks seebililletuha lahust. See on esimene teadaolev katse loodusliku surfaktandi kasutamisel. Seebi tänapäevases mõistes võtsid kasutusele foiniiklased 600 aastat eKr. Seebi valmistamiseks kasutasid foiniiklased kitserasva, vett, naatriumkarbonaadirikast tuhka. Üllatav on tõdeda, et olulisemaid nahahoolduse vahendeid - seebi - pani keskajal Euroopas kirikuvande alla katoliku kirik. Valitses arvamus, et palja ihu seebitamine kuulub pattude hulka. Kulus aastaid, enne kui võeti omaks, et seep kuulub igapäevaste vajalike nahahooldusvahendite hulka.

XVI sajandil laastasid rõuged Euroopat. Armide varjamiseks kasutati mustast siidist või sametist kaunistusi, mis olid tähekeste, kuu ja südame kujuga. Kaunistusi hoiti kaasaskantavates peegliga karbikestes ja vajadusel asendati kaotatud kaunistus. Kaunistused näol omandasid märkide keele, näiteks suu juures olevad kaunistused andsid märku kandja valmisolekust flirtida, naise paremal põsel olev kaunistus näitas, et naine on abielus, silmanurgas asetsev kaunistus aga teatas omaniku hõõguvast kirest. Kaunistusi ja nende hoidmise karbikesi pärast rõugete vaktsiini kasutuselevõttu enam ei vajatud. Küll on kaunistuste karbikeste asemele tulnud puudritoosid, milleta ükski naine kodunt ei välju.

Teatrite võidukäik 1920-1930ndail soodustas kosmeetikatoodete arengut. Näitlejad valgendasid oma õlgu ja nägu, vahendit kutsuti märjaks valgeks või Prantsuse valgeks, kuid nuttes või veega kokku puutudes kippus see nahalt kaduma. Teatrinäitlejad arendasid välja rasvase värvi, mis sisaldas pigmenti ja mille koostisse lisati rasva või õli.

Puudri tänapäevamõistes võttis kasutusele 1936. aastal Max Factor. See toode andis nahale sametise välimuse ja püsis nahal hästi. Puudrist on saanud kasutatavamaid ja naha seisundit mõjutavamaid kosmeetikatooteid, sest ta kantakse värskelt pestud nahale ju kogu päevaks.

Küünelaki ühte olulist koostisainet nitrotselluloosi kasutati esimese maailmasõja ajal lõhkeainena ja hiljem autokerede värvi koostises. Kosmeetikatööstuses hakkas küünelakki tootma Charles Revson, kes 1932. aastal rajas tänapäevalgi tuntud firma Revlon.

Uuenduslike koostisainete juurutamine ja uued teadmised naha füsioloogiast aitavad välja töötada üha uusi, kasutaja veetlust tõstvaid tooteid.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:41
Otsi:

Ava täpsem otsing